Triksid-traksid

Ammu pole siia midagi kirjutanud, sest kogu aeg ja aur on kuidagi muude asjade peale ära kulunud. Vaagisin just kõiki oma näputöid, mida ma vahepeal teha olen jõudnud, ja pidasin plaani, millisest siin kirjutada, ning valik langes vahvale traksipaarile.
Esiteks sellepärast, et ma polnud tekstiilivärvidega enne midagi teinud ja see oli esimene katsetus.
Teiseks sellepärast, et need traksid tuli mul ära tuunida ilma igasuguse etteteatamise ajata loetud tundide jooksul.
Ja kolmandaks sellepärast, et need tulid lihtsalt vahvad välja ja on iseenesest hea idee, kuidas lihtsate vahenditega tore kingitus teha.

Aga et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et ühel õhtul, kui ma seda kõige vähem oodata või arvestada oskasin, ilmus minu ukse taha kolleeg Heli. Murega. Nimelt oli tal järgmiseks päevaks oma balletitrenni treenerile jõulukingitust vaja, kuid seda, mida ta kaubandusest otsima hakkas, seal muidugi ei olnud. Ülla-ülla. Nimelt otsis ta kingituseks rahvuslikus stiilis püksirihma või trakse. Mõneti hämmastav, sest tegelikult on need mõlemad ju üsna lihtsad teha ja et keegi veel selle peale tulnud ei ole on täiesti uskumatu. Praegusel ajal kui isegi kalossid ja aluspesu muhu mustritega üle võõbatakse...
Niisiis seisis ta õnnetu näoga minu ukse taga, ühes käes paar lumivalgeid püksitrakse ja teises käes Kaubamaja kilekotike tekstiilivärvide ja markeriga.  Egas midagi, tuli miskit välja mõelda. Saatsin kalli kolleegi teise tuppa oma lapse ja elukaaslasega "Mees, kes teadis ussisõnu"  lauamängu mängima ja hakkasin siis köögis nuputama, mismoodi neid õnnetuid trakse niimoodi tuunida, et nad ilusad tuleksid, vahvad välja näeksid ja kvaliteetselt tehtud oleks. Ma natuke muretsesin, et traksid on ju teadupärast venivast materjalist ja kui ma nendele midagi peale joonistan, siis kas need venides koledaks ei muutu. Aga proovisin ja ei juhtunud midagi. Kõige lihtsamana ja ka kõige sobilikumana tundusid mulle juba varem korduvalt kasutusel olnud arhailise tikandi motiivid ehk jällegi seesama Halliste teema, millest ma juba enne juttu olen teinud.
Pärast seda kui ma markeriga jooned ette olin teinud, nägid traksid tervikuna välja sellised:

Lähemalt vaadates niisugused:

Markeri must värv taandus küll kuidagi hallikaks, ei olnud eriti kontrastne, aga ei midagi hullu. Ma kartsin hoopis rohkem seda, et markeritint kanga sisse imbudes laiali valgub, aga õnneks jäi kõik kenasti "piiridesse".
No ja siis hakkasin värvima. :-) Tavalise pehme pintsliga, millega ma muidu oma õlimaale maalin.
Tulemus sai vahva, omapärane ja värviline.