xmlns:og='http://ogp.me/ns#' Käsitöömesilane: august 2016

kolmapäev, 31. august 2016

Kassisaba Kapipuhastuspäev 2016 ja minu esimene töötuba

Panustan taas kogukonna tegevustesse ja andsin oma nõusoleku viia Kassisaba Kapipuhastuspäeval läbi ükis vahva rõivaste tuunimise töötuba.
Kuna ma pole varem midagi sellist teinud, siis ootan põnevusega, kuidas see õnnestub. Loodan väga, et saan vähemalt mõnelegi inimesele anda paar head mõtet, kuidas lemmikpluus või kallis kampsun, emotsionaalse väärtusega mantel või asendamatu püksipaar uue elu saaksid.
Vaatame, kas ja mida suudavad teha paar meetrit pitsi või peotäis pärleid, jupp erksavärvilist kangast või mõni vahva aplikatsioon. Üht-teist nipet-näpet võtan ise kaasa, aga kellel endal oma vana asja uuest välimusest mingi kindel nägemus on, võib lahkesti omaenda abivahedid kaasa võtta. Saab seda huvitavam olema.


Kapipuhastuspäev toimub juba sel nädalavahetusel, 04. septembril ehk keset pühapäist päeva kella 11.00-15.00ni Tallinnas, Falgi pargis. 
Rohkem infot seal toimuvast saab nende Facebookist või Kassisaba Seltsi kodulehelt. 
Lisan kava ka siia:
Kassisaba Selts korraldab pühapäeval, 4. septembril kl 11-15 Falgi pargis kolmandat korda Kassisaba kapipuhastuspäeva. Nagu ka eelmisel aastal, on kapipuhastuspäeva idee  taaskasutuse ja kohaliku kogukonna elu ja kõige muu kohaliku edendamine ja väärtustamine.
KAVA:
11.00 Kassisaba Kapipuhastuspäev algab!
11-11.45 Tantsuklubi Koit esinemine ja tantsuõpetus
11-12.00 konkursi Kassisaba Keedis 2016 mooside-hoidiste toomine infotelki
12-12.45 koostöös Kassisabas vastavatud Muigur Vintage Stiili Poega mängib swing’n’roll’i Anna Curly trio ja Tallinn Swing Dance Society esitab ja õpetab charleston’i tantsima
13-13.30 moosikonkursi hindamine ja auhindamine
13.45 Mõnusat muusikat duolt “Ao tänava õied” (tšello+klaver)
14 -14.45 Marionett-teatri etendus Kaval Ants ja Vanapagan koostöös Kesklinna Valitsusega
15.00 Kapipuhastuspäeva lõpp
Mis toimub?
Kaupleme koduse kasutatud kraamiga
Edendame kogukonna elu ja kõike muud kohalikku!
Riiete redisainimise töötuba – võta kaasa või osta
kapipuhastuspäevalt värskendust vajav riideese ja tule tee vanast uus!
Pargis on külas ka Prügihunt
Kassisabalased meisterdavad ise pinksilaua
Raamatu- ja mänguasjavahetus

Lisaks muudele tegevustele toimub ka moosivõistlus, kus igaüks kaasa lüüa saab :-)

HOIDISTE KONKURSS
Kassisaba kapipuhastuspäeval toimub konkurss Kassisaba keedis 2016!
Too oma maitsvad soolased või magusad hoidised kõigile kaas-kassisabalastele ning sõpradele maitsta ja hinnata.
Maitsvaima hoidise valikul saavad kaasa lüüa ja hääletada kõik soovijad.
Parimat meistrit ootavad auhinnad!
Konkursi ajakava 4  septembril:
kl 11-12 – hoidiste toomine konkursile
kl 13 -13.30 – degusteerimine, hindamine ja võitja väljakuulutamine.
Seega - tulge kohale uudistama, mis toimub. Kuna ilmajaam lubab selleks päevaks hirmsat äikesevihma, siis kummikud jalga.  

teisipäev, 30. august 2016

Maria ja Jaanuse pulmategelaste ametimärgid

Sedapuhku üks hästi lühike postitus ja tehtud ainult seepärast et päris niisugust tööd, nagu järgnevalt kirjeldan, pole ma enne teinud :-)

Erinevate ametimeeste valimine pulmades on juba vana traditsioon, millega ilmselt igaüks, kes ühes korralikus eesti pulmas käinud, kokku on puutunud. Et külalistel selge oleks, mis ametimehega tegemist on ja ametimehel endal ka meelesti ei läheks, tehakse tavaliselt rinnasildid või riputatakse medalid kaela, kus ametinimi kenasti kirjas on.
Möödunud nädalavahetusel abiellunud Maria ja Jaanus palusid mind appi, et teeksin neile pulmadeks sellised ametimärgid. Muidugi olin nõus.
Maria saatis postiga mulle (haavapuust?) välja lõigatud kettad ja nimekirja.
Mina maalisin nendele kirjad-pildid peale. Kasutasi jällegi oma universaalseid igale poole sobivaid akrüülvärve ja sedapuhku eriti peenikeste joonte vedamiseks tavalist veekindlat CD-markerit.

Kogu komplekt

Lähemalt ja üksikult sellised:
Ajab laisad mehed tantsupõrandale :-)

Leiab põhjuse pokaali tõstmiseks :-)

Hoolitseb selle eest, et viinakeldri ülemal
piisavalt tööd oleks. = joomaboss. 

Hoolitseb tantsumusa eest ja kui plaat vaikib,
laulab ise edasi

Ärgitab seltsielule, kui tundub et rahvas
liiga laisaks muutub

Kantseldab allameetritegelasi

Veab müürililled püünele :-)

Tüütu kisakõri, kes ei lase pruutpaaril
kuidagi rahulikult olla :-)

Kantseldab allameetritegelasi

Tähtsuselt järgmine isik pärast pruutpaari ja
ämmasid-äiasid

Piirkondlik Pokemonide kaitsevaim
Veelkord palju õnne pruutpaarile ja tänud ilusa peo eest!
Lõpetuseks lisan siia paar ilupilti peopaika kaunistanud imetabastest lilleseadetest.



neljapäev, 18. august 2016

Sigriti kampsun

Mul on töö juures kolleeg ja hea sõber Sigrit, kellega meid ühendab armastus värvide, isikupäraste riiete ja käsitöö vastu. Tema on supervinge kuduja ja heegeldaja, mina teen ka ... asju. :-)
Hiljuti palus ta, et ma ühe tema kootud kampsuni natuke elavamaks tuuniksin, kuna selline peenike pitsi- ja pärlitöö ei olevat tema cup of tea. Loomulikult olin nõus.
Kampsun oli imeilus ja ma mõtlesin kohe tükk aega, kuidas seda niimoodi kaunistada, et asja mitte ära rikkuda ja ülevõlli keerates mingiks turuletil müüdava litritega mohäärmonstrumi taoliseks muuta. Kampsunite ja pärlitega on alati see oht et ei saa õigel hetkel pidama ja pärast näeb kallis asi välja nagu mustlase kasukas.
Kuna mulle oli kunagisest vestlusest meelde jänud, et Sigrit pitsist detaile armastab ja võimalusel igale oma kampsunile-jakile mingi sellise detaili külge poogib, siis oli mul ka esimene mõte, et pitsist väike äär tuleb selgi korral.
Õige ja sobiva pitsi leidmine oli isegi Karnaluksi kosmiliselt suurest tootevalikust päris paras väljakutse. Lõpuks leidsin kusagilt teiste pitsipoognate vahelt selle ühe ja ainukese sobiva.
Hakkasin siis vaatama ja katsetama, mida, kuidas, kui palju ja kuhu panna.
Nii näeb välja loominguline kaos :-) 















Kuna Sigrit ka prosse armastab, siis otsustasin, et teen ühele poole kaunistuseks hoopis prossi. Selle saab selleks ajaks ära võtta, kui kampsunit pesta vaja on. Kuna ma juba terve igaviku pole ühtegi soutache-stiilis asja teinud, siis tuletasin nüüd selle tehnika jälle meelde. 
Muud detailid kampsunil tulid sellised:
Vasak hõlm - toon-toonis pärlitega kinnitatud lehedetailid

Parem hõlm - pross, lehedetailid ja kroogitud pitsääris

Kampsun tervikuna siis nägi lõpuks välja selline ja mul on väga hea meel, et see ka Sigritile meeldis.


kolmapäev, 17. august 2016

Väikeprojekt "URUKAJAKAS TUUNIB PESA" - 2 osa "Sodisin igava seina ilusamaks"

Igasuguste sisekujunduslike katsetustega on minul nii, et mõned neist mõlguvad juba pikka aega meeles ja ootavad pealehakkamisjulgust, mõned seevastu tekivad niiütelda jooksupealt ja need viin ma ka kohe ellu, kui olen sobiva koha leidnud.

Üks sellistest äkkmõtetest tekkis, kui olin internetis paar nädalat tagasi seda videot näinud:

Kuna ma neid kive juba niikuinii mandalalaadsete piltidega katan, siis pärast selle klipi vaatamist arvasin et asi see seingi täis joonistada pole.
Sobiv pind oli ka täiesti olemas Kajakapesas. Selline igav kahvaturoheline pisike ruum, kus kuningas ka jalgsi käib. :-)
Otsisin aga oma värvid-pintslid jälle välja ja hakkasin peale. Nii massiivset kujutist kui videoklipis ma endale teha ei tahtnud, sest tõesti - ruum on niigi väike ja kitsas.
Võtsin esimesed ettejuhtuvad ümmargused asjad, milleks juhtusid olema praetaldrik, õhuvärskendipudel ja juuksemaskitopsiku kaas, ning joonistasin nende abiga seinale ringid. Tavalise hariliku pliiatsiga.


Siis hakkasin ringidesse mustreid ja kujundeid joonistama. Ikka sellesama harilikuga. Kui tundus et ei meeldi, kustutasin kummiga ära.
Mina joonistasin peast, nii nagu parasjagu ilusam tundus, aga kui keegi tahab kodus proovida ja kahtleb oma võimetes, siis ausalt öeldes on internet kõikvõimalikke mustreid täis. Ja viimasel ajal raamatupoodide värviraamatute riiulid samuti.
Kui ka see tundub liialt keeruline olevat, siis on alati võimalik läbi kopeerpaberi, mida müüakse igas kontori- ja kunstitarvete poes, valitud kujundid peale kanda.




Kontuuride tegemiseks kasutasin jällegi sedasama kivide maalimise sissekandes ära märgitud akrüülimarkerit, mis tõepoolest on osutunud suurepäraseks töövahendiks. Kiidan seda jätkuvalt taevaääreni! Kui seda ei ole, ajab tegelikult veekindel CD-marker ka asja ära.

Alguses mõtlesin teha sellise väikese, paari lillega. Siis aga hakkas motiiv oma elu elama ja igas suunas laiali venima - alguses ikka ülespoole, kuni laealla välja, ja pärast seda ka külgede suunas. Õnn, et Toriseja viimasel hetkel mu loomepalangule piiri pani oma märkusega: "Mis sa nüüd teed siin, hull naine! Seina kõik täis sodinud nagu titt!" Tõmbas kohe joonelt maa peale tagasi.
Vaatasin siis oma kätetööd ja mõtlesin et kas värvida need lilled ära ka seest või jättagi must-valgeks. Tundus nagu natuke igavavõitu ja mitte minulik. Plaan B oli värvida lilled täiesti pööraselt kirjuks. Plaan minulik, aga tundus et keskkonda ei sobi. Väike ruum.
Lõpuks otsustasin et kasutan ainult mõnda värvi: rohelisi, halli, valget ja lillat.
Alustasin alumiste lillede värvimist, samal ajal kui ülemisi lilli juurde joonistasin ja motiivi lõpetasin.
Alguses tundus, et töö lendab linnutiivul ja paari õhtuga saan projekti valmis, aga võta näpust. See nikerdamine on ikka hirmus aeganõudev. Lisaks väsib sellises sundasendis joonistamise peale käsi üsna kiiresti ära, seljast ja jalgadest rääkimata.
Lõpuks kulus pea nädalajagu õhtuid, enne kui selle kõik valmis sain. Kogu töö ei mahugi ühele pildile ära, kõige ülemine lill jääb ikka peitu.

Detailid lähemalt:
Detail nr 1

Detail nr 2

Detail nr 3

Detail nr 4

Detail nr 5

Detail nr 6

Detail nr 7

Detail nr 8




Kui seina kattev pilt valmis sai, siis tundus vastassein kuidagi hirmus lage olevat, nii et tegelikult ei suutnud kiusatusele vastu panna ja tegin sinna vastukaaluks ka ühe suure lille veel. Sellise:


teisipäev, 2. august 2016

Väikeprojekt "URUKAJAKAS TUUNIB PESA" - I osa "Tikitud tugitool sai valmis!"

Kõigepealt TAMP-TARA-DARA-TAMP-TARA-DARA-DAMP-DAMP-TRATAAAAA!!!!! 
Kätte on jõudnud minu Käsitöömesilase blogi esimene suur juubel, sest tänane postitus kannab järjekorranumbrit 100!!!! 
Aitäh kõigile, kes on võtnud vaevaks minu tegemisi siin jälgida. Teid on üsna palju, kui statistikat uskuda. Tore, kui keegi siit endale mõtteid, inspiratsiooni või julgust ise katsetada on saanud - siis pole mu kirjutamine mitte asjatu olnud. 
Tänud ka kõigile teile, kes te minu käest aegade jooksul üht-teist tellinud olete. Paljusid siin kirjeldatud asju ei oleks kunagi sündinud, kui teie poleks soovi avaldanud. 

Eriti vahva on see, et tänase juubelipostitusega saab alguse täiesti uus projekt, mille kulgemist ma siin edaspidi jooksvalt erinevate sissekannete läbi kirjeldama hakkan.
Siiani olen rääkinud Tarekese aias ja toas toimuvast või sinna valmis tehtud asjadest märksõna "Hiidprojekt "KODU KORDA!" all, aga tänasest lisandub sellele väiksem veli nimega "URUKAJAKAS TUUNIB PESA".

Pesaks on Mustamäe 9-kordse maja 6. korrusel asuv 3-toaline tüüpkorter, mille ma endale möödunud aasta sügis-talvel soetasin. Kuna sissekolimine võtab aega ja asjade omale kohale paigutumine igapäevase elutegevuse käigus samuti, siis kuni praeguseni me (Toriseja, mina ja Väikepealik) lihtsalt oleme ennast uue elupaigaga (ja uus elupaik meiega) kohandanud, aga nüüd hakkan juba vaikselt ka siia mõningaid asju tegema, mis just nimelt selle pesa jaoks mõeldud on.

Alustan kohe suure pauguga, ehk et juttu ei tule mingist minilinikust ega passifoto mõõdus seinapildist, vaid ühest eriti ägedast tugitoolist. Idee selle tegemiseks sain juba rohkem kui aasta aega tagasi, mil leidsin esimest korda internetist albumitäie pilte vaat sellistest kaunitaridest:
Tool nr 1

Diivan nr 1

Tool nr 2
Niipea kui ma neid nägin, teadsin ma, et sarnase asja pean ma endale koju tegema. Kuna Urukajakapesa ei olnud mul sel ajal veel isegi plaanis mitte, siis mõtlesin esialgu tulevase iluduse kuhugi Tarekesse paigutada.
Veidi aja pärast leidsin internetist juba idee edasiarenduse ehk sellise isendi. Aga ikka veel kõhklesin ja sobivat toolirapet ka ei olnud, mida ümber kujundama hakata. 



Kuna ma ikka veel midagi ette ei võtnud, arvas õel Saatus et mind tuleb natuke tagant utsitada, sest ilmselgelt oli kusagilt kõrgemate jõudude poolt ette nähtud, et ma sellise tooli endale tegema pean. Seega lajatas internet mulle ühel päeval niisuguse pildi ekraanile ja sellest hetkest olin ma müüdud.

Et ma ümber mõelda ei jõuaks või uuesti uimerdama hakata, söötis seesama Saatus mulle samal päeval ette ka sobiva algmaterjali. Kuidas muidu seletada seda, et leidsin just täpselt sellise tooli nagu ma otsisin, suvalise intenetiotsingu käigus Haapsalus asuva Samaaria poe kodulehelt!? Misasjast on second-hand poodidel kodulehed, kui see just hiiglamakasumeid teeniv Humana ei ole? Ja misajast on nende poodide kodulehtedel üleval pildid (suht esemekaupa) seal müüdavatest asjadest?
Sellest, et nimetet pood asus täpselt mu keskmise õe Tiina kodumaja taga ja et tal oli parasjagu aega see sealt ruttu ära osta ja minema vedada, ma parem ei räägigi. Liiga hea, et lihtsalt juhus olla.

Aga just nii saabus 7-eurone Samaaria poes müügil olnud orvuke juppideks lahti võetuna mulle koju ja ma hakkasin siis vaikselt mõttes disainima, kuhu tuleb kangas ja kuhu tuleb tikand.
Päris lõpliku tulemuse jätsin jälle jooksva valmimise käigus kujunevaks, aga need paar kohta kus mul selge pilt oli, et tikand tuleb, mõõtsin ära ja hakkasin tegema.

Esmalt muidugi tuli tool päris algosadeks lammutada ja olemasolev katteriie lahti harutada, et saaks selle järgi uued detailid välja lõigata. Pean siinkohal küll ära mainima, et ma pole enne näinud sedavõrd korralikku ja kvaliteetselt tehtud mööblitükki. Ei mingit ülejala-kuidagi-kinni-klammerdatud katteriiet, ei mingeid küsitava väärtusega kinnitusi või kipakat konstruktsiooni. Kõik oli viimasepeal korralik.
Huvi pärast otsisin isegi, et kus see tool võiks toodetud olla, aga etiketil märgitud firmanimi KOCK ei andnud internetis ühtegi vastet, mis etiketil kujutatud logoga klappinud oleks. Ometi ma oletan et küllap ta mõne Põhjamaade mööblifirma toodang ole. Kust muidu see kasutatud kola meile siia ikka satub.

Minu tavalised "rappetaastamise" tööriistad
ehk tangid ja terava otsaga nuga
Ohtralt klambrikangutamist....

Üldiselt oli kogu konstruktsioon toolil terve ja korras, ainult kaks asja olid ajahamba käes põhjalikult kannatada saanud - istepadja poroloon, millest oli järel ainult liivataoline pudru ning mõlema käsitoe papist küljed.

Liivaks muutunud poroloon

Katkine papp käsitoe välisküljel
Poroloonipuruga polnud muud teha kui kallasin selle otse suurde prügikotti ja viskasin minema. Asemele mõõtsin ja lõikasin kahest kihist poroloonist uue istumisaluse.
Küljepappidelt võetud lõigete alusel panin mõlemale poole ka uue papi.

Arusaamatu vidin nr 1
Arusaamatu vidin nr 2
See, kuidas ma tehnikavõhikust naisena nuputasin, mis pagana moodi küll selle tooli seljatugi ja käetoed omavahel kokku on pandud, on muidugi lausa anekdootlik lugu. Küll ma uurisin ja puurisin ja no ei leidnud mina mingit kinnituskohta. Logisesid mis hirmus, aga üksteise küljest lahti ei tulnud, tee mis tahad. Mõtlesin juba vahepeal et äkki tõesti on tehtud nii, et kinnitus jääb kuhugi katteriide alla ja peangi enne kanga ära kangutama, aga ei.
Ja siis tuli Toriseja. Harva, kui ta ennast minu käsitööasjadesse segab, aga seekord tuli kohale, vaatas, mõtles, ja siis tõstis lihtsalt tükid teiseteise küljest lahti.
Selgus et need olid mingi eriti kavala nipiga üksteise külge kinnitatud. Minu ajus paiknev insenerimõtlemise rakuke jookseb siiamaani kinni, kui ma neid vidinaid vaatan, aga Toriseja tegi näo nagu oleks ta möödaminnes taldriku pealt kotleti võtnud ja sammus ümisedes teise tuppa tagasi, mina lollakalt ammulisuise näoga talle järele vahtimas.
Ilmselgelt tuleb tal see mõistatus ka tagurpidi lahendada, ehk et needsamad asjad omavahel kokku ka ühendada.

Esimesena sai valmis tooli alumine, istumispadja alune osa. Seda sellepärast et selle tikand valmis esimesena. Esmalt mõtlesin et püüan poest leida mingit koredamat linast kangast, kindlasti heledat, aga mitte halli. Ja et ristpistes mustri tikin sellele siis läbi kanvaa.
Näiteks sellel üleni täistikitud tugitoolil, mille pilt eespool väljas, on kogu kattekangas puhas juteriie! Ma jõudsin läbi lõpmatu guugeldamise lõpuks tooli valmistaja(te) blogisse, kus nad selle sünniloost pikalt koos piltidega kirjutasid, ja minu üllatuseks tõepoolest - kogu see tool on kaetud juteriidega. Neil nimelt olevat olnud suur tikand, millega nad midagi peale ei osanud hakata muud kui et lõikasid selle juppideks ja paigutasid toolile. Kahjuks ma seda blogi enam ei leia, aga see tool oli Etsy´s müügil jõhkra hinna eest ja seal on ka päris palju pilte sellest üleval. Neid saab vaadata SIIT.

Aga tulles tagasi minu kangaotsingute juurde, siis selgus et ega täpselt sellise, mida ma endale ette kujutasin, leidmine nii lihtne ei olegi. Vaatasin siit ja otsisin sealt, aga ei midagi. Ühes olin ma igatahes kindel - juteriide peale ma neid detailde küll tikkima ei hakka.

Lõpuks leidsin puhtjuhuslikult Kangadžunglist kõikide teiste kangaste alla ära peidetuna täpselt õige mööbliriide! Ja õiget tooni ka! Kuna olin samasugust kangast varemgi ristipisteprojektide jaoks kasutanud, siis teadsin et see sobib suurepäraselt. Kanga lõimed on nii suured ja nii korrapärased samas, et sinna annab täiesti vabalt ilma abikangata ristpistetikandi peale teha.


Esimene detail.
Esialgne idee oli teha tool mündirohelise ja elevandiluuvalge ja võibolla veel mingi nendega sobivas toonis kangastega, aga kui olin esimese tikandi valmis saanud, siis selgus et mündirohelise külm värskus ei sobi selle juurde üleldse. Oli vaja leida uus plaan ehk lihtsamalt öeldes - täiesti uued kangad. Ja selline ettevõtmine kuulub 100% kindlusega selliste juhuste alla, kus inimene plaanib, aga jumal irvitab.

Vahepeal valmisid käetoeotste tikandid, aga käetugede endiga läks veel aega, sest ma jätkuvalt ei olnud veel leidnud sobivat tooni kangaid, millega oleksin lõplikult rahule jäänud.
Sobivate kangaste osas olin jõudnud oma mõtetega niikaugele et võimalike valikutena tulid kõne alla juba kirsipunane, soe roheline ja kindlasti ka üks variant mingit mustriga kangast, aga Abakhani neid otsima minnes naeris jumal juba laginal. Müüjad eriti mitte. Nemad jälgisid kasvava ärevusega, kuidas ma juba 100 korda ühe ja sama kangariiuli ees seisan ja seda uurin, justkui tahaks ma veenduda et nad sel ajal, kui ma poe teises otsas käisin, sinna mõnda uut ja mulle just sobivat kangast välja pole pannud.
Aga öeldakse et visadus viib sihile ja tõesti, kangad ma lõpuks leidsin. Ühega läks lausa nii et mul leidus kodus üks triibuline kangas, kus sinised-lillad-rohelised triibud vaheldusid hallide ja mustade triipudega. Esimesed kolm mulle värvi poolest sobisid, mis tähendab et lõikasin need kangast välja ning alles jäid musta ja halli värvi ribad. Küll ma nendega ka ühel päeval midagi teen.

Tooli alumise raami, mille külge jalad kinnitusid, lihvisin puhtaks ja värvisin roheliseks. Sama tegin ka toolijalgadega.
Siin pildil üritab Mona ka abiks olla :-)




Paari kohta panin ilustuseks ka rohelist mööblipaela. Tundus kuidagi hea mõte olevat.










Ja saigi valmis lõpuks mu kaua-tehtud-kaunikene.
Vedasime detailid Urukajakapessa, aga et mul vahepeal veel paar nädalat puhkust oli, siis ootasid need jupid siin kuni me linna tagasi kolisime Tarekesest. Täna õhtul panime Torisejaga jupid kokku ja nüüd on mul magamistoas vot selline mööblitükk.