Maaja-Kati must mantel on seekord siis teemaks. Minust on vaikselt hakanud Kutsekoja ihuõmbleja saama, nagu ma ise naeran. Pärast seda kui ma jõuludeks kõigile kolleegidele jõulukingid tegin (jajah, needsamad kosmeetikakotid, millest siin paar sissekannet tagasi juttu oli pikemalt), on tellimusi ikka päris mitu tulnud. Enne seda juba sai Kairile üks bling-bläng käekott ja mobiilikott tehtud ja Miljale villased sokid. Kersti on mul juba lausa püsiklient oma pintsaku, seeliku ja lilleprossiga. Maire mulgi tikanditega mantlist ma ei räägigi. :-)
Lähitulevikus ootab veel ees Mari-Anni käekott.
Maaja-Kati mantlist tegelikult midagi pikalt rääkida polegi ja mingit tuumateadust ma selle tegemiseks ka ei kasutanud. Aga väheste ja lihtsate vahenditega tuli väga ilus tulemus lõpuks. Ise jäin ka väga rahule seekord oma tööga.
Muster sai järjekordselt vaba käega otse mantlile joonistatud ja nagu alati - enne kui tegema ei hakanud, polnud mul aimugi, milline lõpptulemus välja nägema hakkab. Läikivast kangast leheaplikatsioonid ja kolmevärvilise mulineeniidiga tehtud tikand tekkisid töö käigus, kui ma oma karbitäied paelu-pitse-pärleid põrandale laiali laotasin ja võimelikke lahendusi leidma asusin. Konkreetset mulineeniiti olin omal ajal Karnaluksist paraku ainult ühe toki ostnud, mis tähendas seda, et see sai loomulikult enne otsa kui töö valmis sai. Püüdsin naiivselt seda erinevatest Tallinna käsitööpoodidest leida, aga lõpuks pidin ikka Karnaluksi minema. Viimased 3 tokki sain sealt juurde. Ei kujuta ette, mis oleks juhtunud kui seal oleks ka otsas olnud. Haruta või pool tööd üles. Õnneks seekord vedas.
Aga mis siin ikka seletada, pildid räägivad enda eest:
