pühapäev, 24. mai 2015

Timps ja Ranits said tekid


Algatuseks tuleb selguse mõttes ära öelda, et Timps ja Ranits on tegelikult vendadekomplekt Timo ja Rando. Kuuluvad kaasomandina mu nooremale õele Andrale, kes on nende ema, ja isa Handole.
Ilmselt langeb nende hüüdnimede tõttu minu peale küll neli tonni meelepaha, aga olgu pealegi. Elan üle. :-)
Timps on alles täiesti pisike, selle aasta aprillikuine toode, Rando on nüüdseks juba paariaastane tegelane.
Nad näevad sellised välja.

Mina olen paraku üks nende tädidest (selles mõttes et - vaesed lapsed).
Kuna ma olen enamuse ajast hirmus hõivatud igasuguste omaenda asjade ajamisega ja üleüldiselt ei kipu ma loomuse poolest ka mingi eriline titelemb olema, siis ma paraku näen neid kahte tegelast üsna harva. Või noh, kui nüüd kristalselt aus olla, siis Timpsi ma nägin eile üldse esimest korda. Aga ta on täitsa uus ka veel. Ranitsat ma olen juba rohkem näinud, tunneksin ta teiste samasuguste seast ära küll kui vaja näiteks lasteaiast koju tuua või midagi. Üsna kindlasti võtaksin ikka õige pambu sealt kaasa.
Ranits sai hiljuti 2-aastaseks ja iga laps, kes saab nii vanaks ja on ühtlasi minu õe laps, on ära teeninud ühe kingituse minu poolt. Timpsule ma olin niikuinii kingituse võlgu, sest iga laps, kes võtab vaevaks sündida ja teeb seda minu õe lapsena, on samuti ära teeninud ühe kingituse minu poolt.
See on selline tädindusega kaasas käiv värk.
Kuna mu loominguline mõtlemine tegeleb hetkel rohkem eksamikaasuste ja kutsenõukogudega, siis ma ei hakanud mingit uut käsitöötehnikat aretama ega enneolematut toodet valmistama, vaid tegin mõlemale poisile lapitekid.
Sellega seoses mõtlesin et peaksin Andrale märkuse tegema, juhuks kui ta kavatseb tulevikus neile kahele veel lisa muretseda - aitab nüüd poistest küll, got your point already, ja tooda järgmiseks mõni tüdruk juurde, sest mul saavad muidu sinised kangad otsa :-)
Ranits kui suurem vend sai suurema teki. Selle tekiga oli jälle see lugu et alguses ei olnud see üldse tekiks mõeldud, vaid hoopis mulle Tarekesse magamistuppa kardinaks. Aga kui ma kujutasin ette et pean neid siis 4 tk tegema, ma loobusin. Selle ühegagi oli vaeva ja viletsust ülearu. Kõnealune "nahk" oli mul juba eelmisest suvest saadik valmis ja ootas, mis temast saab. No ja sai nüüd siis lapitekk. Ükskord enne on minuga ka seda juba juhtunud, et algne kardinaplaan kujuneb voodikatteks. See oli siis, kui mul linnakorteris uut voodikatet vaja läks. See näeb siis selline välja.










Aga Rando lapitekk, see algne kardinanahk, sai endale vatiini vahele ning katte taha ning näeb nüüd sedasi välja:

Täitsa tekk, ma ütleksin.
Timpsi tekk seevastu sündis, ütleme nii et, otse Euroopa Liidu õiguse ja haldusmenetluse seadustiku keskele. Keset kõige tulisemat II kursuse eksamisessiks valmistumise nädalavahetuse-paanikat said siis need ruudud välja lõigatud ja kokku õmmeldud. Ma loodan et sinna kuskile õmbluse vahele mõnda hulkuvat paragrahvi sisse ei jäänud, mis pärast torkima võiks hakata.
Kuna Timps on tilluke, siis sai tema ka väiksema teki.
Niisuguse.