EELLUGU
Enne kui ma tuunika juurde jõuan, tahan ma rääkida kangapoodide Murphy seadusest mis kõlab nii:
"Mida vähem sa osta kavatsesid, seda rohkem on müügisaalis ahvatlevat kaupa."
Irma täiendus sellele seadusele:
"Kui jätad ostmata, läheb sul seda asja mis poodi jäi, raudpolt kohe järgmise projekti juures vaja."
Niisugune tarkus on minuni tulnud läbi korduvate valusate kogemuste ja nüüd kutistab see teadmine mul juuksepiiril alati kui käsitööpoodi sisse astun. Tõsi küll, minu rahakott ja majanduslik mõtlemine taovad mulle selle eest iga kord meeleheitlikult pehmesse kehaosasse, aga enamikel juhtudest jäävad nende katsed mind sellises poes arukusele manitseda hüüdja hääleks avakosmoses.
Ei olnud erandiks ka see kord, kui ma umbes kuu aega tagasi jälle Abakhani läksin, peas kindel plaan osta ainult kaks konkreetset asja - natuke musta vilti ja mõned tokid punast mulineeniiti. Rahakott ja majanduslik mõtterakuke olid juba eos kergelt ärevad ja jälgisid pingsalt, et ma esimestest riiulitest kaugemale ei eksleks. Samas oli Murphy paigutanud ahvatlevad kangad väga osavalt just poe kaugema osa kõige esimesele riiulile, nii et need mulle igatahes silma hakkaksid, isegi kui ma neist ka pealtnäha ohutus kauguses peaksin seisma. Ja olingi ma jälle olukorras, kus mu selge mõistus mööda Linnuteed valguskiirusel kaugemale kimas ja mu jalad omatahtsi nähtud kangarulli poole suundusid.
Kuri kangas oli nimelt selline:
Lisaks pildil olevale oli seda veel tumesinise, oranži, beeži ja vist ka punasega. Küsimus suurele ringile - kas ma sain selle poodi jätta??? Tervet kleidijagu just ostma ei kippunud, sest meetri hind oli 30+ eurot, aga korralik käsitööline meelitab ju sentimeetrisest pitsijupist ka imeasju välja.
Kuna mina eriti korralik ei ole, siis lasin endale sentimeetri asemel 30 cm välja lõigata. Müüja vaatas mind ja küsis: kas lõikan nii et motiivid jääksid terveks? Ma ei saanud alguses aru, mida ta silmas peab. No ilmselgelt kusagilt tuleb need motiivid ju pooleks lõigata, 30 cm on 30 cm... või et kuidas tema seda nagu endale ette kujutab? Aga siis ta täpsustas minu juhmi ilmet vaadates üle, et ma ju ikka tahan neid lilli ilmselt välja lõigata ja kuskile peale õmmelda. Siiiiis ma sain aru....
Minu küsimusele et kas see mõte oli mul otsaette kirjutatud vastas ta, et nende kangaste puhul on see pigem tavapraktika kui üllatus.
Seega peaks Tallinnas olema hulk inimesi, kellel sellised lilled aplikatsioonidena riietel või mujal küljes on. Tunnistan, et mina pole ühtegi näinud.
Ja alles nüüd ma jõuan selleni, millest postituse pealkiri räägib.
TUUNIKAST ENDAST
Leidsin endale nimelt teiseringi poest ägeda tuunika. Hea lõikega, heast materjalist, lähemal vaatlusel ei ainsatki märki kulumisest või muidu sellest, et see enne kellegi teise seljas oleks olnud. Sobis mulle selga nagu rätsepaülikond. Kahjuks oli tal üks suur puudus - selle seljaosa oli suuremalt jaolt õmmeldud šifoonkangast, mis teadupärast on suhteliselt läbipaistev. Mulle ei meeldinud.
Ja siis tuli mulle meelde et ma olin ju just ostnud 30 cm suurepäraseid aplikatsioone.
Lõikasingi kangast lillekompositsioonid välja ja kinnitasin läbipaistva niidiga tuunika seljaosale.
Nüüd on mul selline tuunika:
