xmlns:og='http://ogp.me/ns#' Käsitöömesilane: juuni 2015

teisipäev, 16. juuni 2015

Hiidprojekt "KODU KORDA!" XXII "Potiaiandus ja heinategu"

Küsimus: Mis ühendab omavahel Hansaplanti, Karnaluksi ja Rahva Raamatut?
Vastus: Neisse sisenedes jätab terve mõistus mu maha ja neist väljudes teeb minu raha täpselt sedasama. Korduvalt tõestust leidnud fakt.
Nii jõudis selgi aastal kätte see päev, kui ma suurema summaga Hansaplanti töötajate palgafondi toetasin. Kuna mul jälle kevadine eksamisess ja aiahooaja algusperiood kokku jooksid, siis pole mingi ime et kõik mu suurejoonelised plaanid taas potiaiandusega piirduvad. Mõnes mõttes lihtsamgi, jääb rohimine ja peenarde eest hoolitsemine ära. Seekord vedasin endale kärutäie selliseid isendeid koju:
Suur saak! Suur saak!
Siin on igasugust värki, nagu näha võib: lobeeliaid ja petuuniaid, raudürte ja kirinõgeseid, luuderohtu ja rebasesaba, maajalga ja veel mingeid taimi, mille nime ma enam ei mäleta.
Minu tagaaias seisva paja sisse olid vahepeal mingid kuradi sipelgad oma pesaga kolinud, need ma tõstsin kui ebaseaduslikud üürilised koos kõige mullaga sealt välja ja istutasin lilled sisse, nii nagu olema peab. Nüüd ootan kuni taimed natuke kosuvad ja suuremaks saavad.
Trepi peale sai ülejäänud taimedest niisugune ansambel kokku kogutud. See tahab ka paar nädalat sisseelamist saada, enne kui "päris asjaks" muutub, ja mulle tundub et ilmselt ma leian siit ja sealt veel mõned taimed pildile jäänutele lisaks. Kohilas on üks ülivahva ja väga ilus lillepood, mille väljapanek minus alati igasuguseid mõtteid tekitab :-) 
Kivikausis õue peal on mul juba varakevadest saadik võõrasemad sees ning eelmisel aastal maantee äärest välja kaevatud kurekell ja kortsleht olid ka sel aastal endale elu sisse saanud. Kui ma nad möödunud aastal koju tõin, siis arvasin küll et ega neist kummastki mingit elulooma vist ei saa. 

Uue nähtusena tekitasin endale sel aastal maja ette ka väikese loodusliku lilleklumbi. Ajutise. Me nimelt jäime oma majaümbruse muru niitmisega totaalselt hiljaks kevadel ja seetõttu jõudis sinna liigirohke taimekoosluse näol juba täiesti arvestatav ökosüsteem tekkida. Kuna see oli nii ilus, siis jätsin ühe osa sellest alles ja tekitasin keset õue kasvavate mändide ümber sellise armsa ümmarguse peenra. Siit pildilt pole küll kogu üldmulje nähtav, aga õitevalik on rikkalik. 
Looduslik lilleklump















Sellest leiab meelespäid, tulikaid, võililli, hiireherneid, naati, kortslehte, nurmenukku ja igasugust muud Eestimaa niitudel õitsvat kraami. Igatahes, kui nad ära õitsenud on, eks ma siis niidan selle peenra jälle muruks tagasi.

Kuna murust oli niitmise hetkeks saanud juba tubli heinamaa, siis tabas mind ühtäkki tõeline lapsepõlve deja vu kui ma ennast rehaga loogu võtmas tabasin :-)
Päris heinasaadusid ma sellest riisutud kraamist küll moodustama ei hakanud, aga ega palju ei puudunud. Läheb jaanipäevalõkkesse kogu see kraam, igatahes, 
Heinamaa muruplatsil I
Heinamaa muruplatsil II

Heinamaa muruplatsil III
Alles pärast seda kui ma riisutud maa veel muruniidukiga üle olin käinud, sai sellest niisugune kultuurne murupind nagu mina oma monkilikus pedantsuses tahan. :-)
Sedapalju siis praeguseks.