esmaspäev, 20. november 2017

Jõulueelseid jõuluehteid emale ja endale

Rahvasuu teab öelda, et kingsepa lapsed pidada külas ainsatena paljajalu käima. Kas see kingseppade osas ka tõele vastab või mitte, seda ma öelda ei oska, aga ülekantud tähenduses toimib see ütlus näiteks meie pere kohta küll.
Eks olnud see ju alles viimati isadepäeval, kui minu tordimeistrist õde tellimustega sedavõrd hõivatud oli, et oma perele poest tort tuli osta. Kohalik poemüüja vaadanud teda kohkunud ilmel ja küsinud ainult: "Mis juhtus?!" :-)
Minuga oli sama teema, kui isadepäevaks koju laekusin. Ei jõudnud veel mantlitki seljast maha võtta, kui juba sain ema käest puid alla nii et tolmas: "Hissand jumal, kus selle häbi ots! Tütar teeb ehteid, tikib neid igasuguseid karvaseid ja sulelisi, aga tema, minu ema, on puhta palja kaelaga kui peab lapselapse lasteaiapidustustele minema!"
Nõuti punast ja rohelist ja kuna mina ju ei lähe kuskile ilma, et elementaarset pärlivaru kaasas poleks, siis saingi terve isadepäeva nädalavahetuse emale jõulueelseid jõulukingitusi nokitseda.
Punase komplekti tegin juba tuttavast Melisandre-sarjast ja see tuli selline:
Roheline kaelakee sai niisugune:


Kuniks ma neid seal pärlhaaval valmis tikkisin, sebis väike õepoeg Rando ümber minu nagu tüütu mesilane, sest väikesele poisile pole mitte miski muu sama huvitav kui suur karbitäis absoluutselt ja täiesti keelatud nööpe, kivikesi ja pärleid. Lõpuks lubasin tal selle varanduse siiski suurde kõrgete servadega koogivormi valada ja nendega mängima hakata. Õnnis ilme tema näol nägi välja, nagu oleks paradiis talle pähe langenud. Kohale veeti terve karjääritäis masinaid - kollased kopad ja kallurid ja buldooserid, ja siis läks selliseks pärlikaevandamiseks, et kutt istus mitu tundi nagu naelutatuna köögilaua ääres ja muudkui kaevandas. Ise õhkas vahepeal: "Tädi Irma, need on niiiiiiiiii lahedad asjad kaevamiseks!" 
Sedasi see nädalavahetus siis möödus - õndsas vaikuses ja põrandalt pärleid korjates... 

Järgneva ehtekomplekti saamislugu on aga isegi pisut piinlik rääkida, sest minu enda kohta see kingsepa lause küll ei käi, see on kindel mis kindel. Kuna ma olen juba sünni poolest hirmus harakas, siis olen ma endale aegade jooksul sellise kirjeldamatu hulga igasuguseid asju valmis nokitsenud, et mul nende mahutamiseks enam karpidest ja laegastest ammu ei piisa. Mul on ikka kohe terve hiigelsahtel selle kõige tarvis. 
Naljaga pooleks võin öelda, et mul juba iga aluspesupaari jaoks ka eraldi sobivas toonis kaelakee või kõrvarõngad olemas on. Aga ikka veel on vähe! Ikka veel muudkui toodan endale sinna sahtlisse uut nänni! 
Nüüd siis leidsin enne igasuguseid jõulupidustusi, et mul on täiesti puudu mereroheline kaelakee ja käevõru! Tõesti, mul on ju ainult üks tikitud punane kaelakee, üks pärlitest punane, üks kirju soutache-tehnikas, üks kirju pärlitest tikitud, üks tumesinine, üks helesinine, üks lilla, üks pruun, üks kuldne ja üks hõbedane, paar musta..... no ainult. Ühesõnaga, praktiliselt palja kaelaga ju, kui pidusse vaja minna. Kõrvarõngastest ja prossidest ma ei räägigi, nende hulka võiks juba mitte tükkides, vaid kilodes arvestada. Aga alati on see üks ja ainuke puudu, mis tuleb jälle juurde teha. 
Nii ma siis jälle nokitsesin paar päeva ja tegin ühe järjekordse imeteo endale. Sellise siis sedapuhku:

Ja ma võin kohe öelda, et ega see ei jää viimaseks sel aastal, sest mul haub üks idee peas veel (ja pidusid on ju tulemas mitmeid!). Nimelt on mul ühes karbis ootel jupike tõelist varandust ehk ehtsat shibori siidipaela. Torditegijast õde tellis üle interneti taevas teab kuskohast, mina igatahes pole julgenud siiamaani sellega midagi peale hakata. Käin ja õhkan ainult ümber selle 10 cm riba. 

Aga et mul käpad käivad kogu aeg, siis on peale nende asjade veel üht-teist asju valmis saanud:
1. Juukseklamber


Selle demonstreerimiseks laenasin ma meie
assistendi Erika pead ja juukseid.










2. Juuksekummid
Tegin veel paar juuksekummi juurde, sest neid ei ole kunagi liiga palju. Selgub, et neid on ikka igaühel vaja. 








3. Lepatriinu. Autosse.

Jah, see vidin kolis tõesti autosse, peegli külge rippuma. Sinnasamasse, kus osadel autojuhtidel suured karvased täringud või puust palvehelmed või kurja kaetust peletavad silmakujutised kõlguvad.
Sõidab praegu mööda Eesti Vabariigi maanteid üks auto, millel selline lepatriinu seal tolkneb :-)

Ma nüüd kohe mõtlen, mida järgmiseks teha, sest no selline hoog on sees, et kogu aeg muudkui teeks ja valmistaks. Kui õmblusmasin nii ebamugavalt kaugel ei oleks, siis ilmselt vuristaksin mingi lapiteki kokku. Aga praegu sebin pärlitega.


kolmapäev, 8. november 2017

Pikkade juuste eri - juuksekummid

Tänase postituse võivad kõik poisipead rahumeeli vahele jätta nagu reklaamipausi.
Vähe juttu ja rohkem pilte tuleb ainult juuksekummidest, millega oma pikki ja pikemaid juukseid taltsutada.
Et oleks näha, kuidas asi praktikas välja näeb, siis siin kohe üks näide:

Pea ja selle küljes olevad juuksed kuuluvad mu kolleegile Agnele, kes oli nõus modelliks olema.
Kõik juuksekaunistused, mida edaspidi siin postituses ilma tema pea kaasabita näha saab, on enam-vähem samas mõõdus (millimeeter siia-sinna).














1 ja 2 halli varjundid

3 ja 4 merevett ja kullaliiva

5 ja 6 metsarohelust ja lillevärvi

7 ja 8 rubiinipuna ja smaragdisädelust

Tuleb lisa .....





kolmapäev, 1. november 2017

Pärlite lummuses

Nii. Mul on vist viimane aeg endale tunnistada, et pärlid on mu päästmatult ära tinistanud. Need tillukesed sunnikud lummavad mind iga päevaga üha rohkem ja mul on pea paks igasugustest ideedest, mida kõike võiks nendega teha. Mitte ainult ehteid - prosse, pandlaid, klambreid, keesid ja võrusid, vaid üldse. Kõike-kõike.
Asi on juba nii hulluks läinud, et ma nägin hiljuti unes, kuidas mul oli terve suur töökoda, seina ääres maast laeni riiulitäied karpe igasuguse kuju ja värviga pärlitega. Mina ise, suur boss, troonisin kõige selle keskel ja muudkui tikkisin küll kleite, küll kotte ja ehteid. Järjekorras olevate tööde virn oli laua peal ootamas.
Ilmselt vajan oma praeguses staadiumis juba mingit sorti ravi või teraapiat ja üsna tõenäoliselt on meditsiiniringkondades minusuguse jaoks mingi ladinakeelne termin ka olemas.
Ma kujutan ette, missugune see pärlite võõrutusravi võiks olla ... :-) teibitakse sõrmed kokku või ei lasta 4 nädalat näputöö ligigi. Alternatiivina pakutakse heegelnõela või kangastelgesid.

Igatahes, olen selle pärliree peal kihutades jälle hulga asju valmis veeretanud. Mõned kaunitarid on endale juba kodu leidnud, teised veel mitte.

1. PROSSID
Tegin ükspäev endale kolme erineva kujuga šabloonid prosside jaoks: südamekujulised, linnu motiiviga ja liblikad. Südamekujulisi prosse on kõige lihtsam teha, aga mulle endale tunduvad nad kuidagi liiga nunnud ja liiga lihtsad ka. Süda lihtsalt on selline nunnu kujund. Mõnedele sellepärast just väga meeldivadki. Siin siis mõned eksemplarid

1.1 Südamed
Nimetasin selle isendi "Kohvikreemiks", sest see minu meelest näeb välja nagu piimavaht.
Leidsin hiljuti Kangadžunglist täieliku varanduse - õmmeldavad tsirkoonid. Ma olen neid otsinud maa alt ja maa pealt ja näed, seal nad siis olid. Terve stenditäis. Sigakallid küll, aga ikkagi olemas. Suuremate kivide kotike sisaldas 8-9 kivikest ja maksis 5 eurot. Kriminaalne!


Selle rohelise iluduse nimi on "Metsa süda".
Raske arvata muidugi, et miks :-)









"Silver Heart" ehk Hõbesüda on selle nimi siin.
Muide, ma olen tähele pannud, et kui asjale nimi anda, siis tekib talle nagu mingi eriline aura külge.
"Nomen est omen", ütlesid juba vanad antiikaja inimesed. Ju siis on. Olen hakanud oma valmistatud ehetele ka nimesid andma, mõnele tema enda oma, mõnele sarjana. Jälle ilmselt mingi täiendavat tähelepanu vajav sümptom.


1.2 Linnud
See linnuke on "Peoleo"
Põhjus, miks ta sellisena sündis, on üsna proosaline - ma ostsin poest über-ägedat värvi kollased pärlid, aga oma suuruse poolest ei ole neil eriti palju kasutusvõimalusi.
Kui just soutache-tehnikas midagi teha, siis on nad jälle täiesti asendamatud.
Aga jah, ma hirmsasti tahtsin neid kuskil kasutada :-)



Tema on "Sinine varblane" 
Mitte paradiisilind ega koolibri, vaid just nimelt tavaline varblane. Ainult et pidulikumas sulerüüs.










1.3 Liblikad
Liblikad on tõeline kuum teema. Mulle hullupööra meeldib neid teha, nii põnev on. Ilmaski ei tea, missuguseks lõplik tulemus kujuneb. Hakkan kusagilt peale ja selgus saabub viimase pärlireaga. Neid olen ma praegu kõige rohkem teinud ka ja teen edasigi. Nimesid ma neile ei pane, aga panen numbrid. Ikkagi igaühel ainult tema oma.
Liblikas nr 1
Suurus: 6,5 x 7,5 cm
Materjal: dekoratiivsed needid, saksa ja tšehhi kvaliteethelmed

Tema ongi tegelikult vastutav selle eest, et ma järgmisi liblikaid ka tegema hakkasin. Kuna mul ju mingit sundi ega nõudmist pole tehtava osas, siis ma tihtipeale otsustan esimese valmis saanud asja alusel, kas ma üldse järgmisi tegema hakkan. Kui esimene tuleb hästi välja, ma olen ise rahul ja meeldib, siis teen edasi. Kui esimene asi läheb aia taha, siis on tõenäoline, et ta sinna ainsana jääbki. Maailmas on ju mustmiljon muud asja, mida katsetada. See ongi hobi korras tegemise suurim õnn - ma võin teha, mida ma tahan. Kui palju sellist suhtumist endale muidu ikka lubada saab siin maailmas?

Järgmine katsetükk - Liblikas nr 2
Suurus: 5,5 x 8 cm
Materjal: dekoratiivsed needid, nööbid, tšehhi ja saksa kvaliteethelmed

Ma olen kõike muud kui pruuni värvi armastaja, aga selle eksemplariga siin olen ma iseäranis rahul.
Liblikas nr 3
Suurus: 5,5 x 8 cm
Materjal: tšehhi ja saksa kvaliteethelmed, tavalised helmed, swarovski kristallid

Avastasin endalegi üllatuseks, et olen kunagi taevas teab kuskohast ja millal ostnud mõned swarovski kivikesed. Need oli ju vaja kohe ära realiseerida! Ehkki lõpptulemus on kordades parem kui siin kahvatu pildi peal, tundub mulle siiski, et neid oleks saanud veelgi efektsemalt rakendada. Nüüd on muidugi hilja juba. Aga see tuletab mulle meelde, et ma peaksin endale ühel päeval korraliku fotoaparaadi muretsema. Telefoniga pildistamine on ikka valusalt puudulik.

                                                                                                                                                                 
Liblikas nr 4
Suurus: 4 x 5,5 cm
Materjal: õmmeldav neet, saksa, jaapani ja tšehhi kvaliteethelmed

Kui esimesed kolm liblikat olid tehtud suurema šablooni järgi, siis see siin on eelmistest oluliselt väiksem. Need punased sillerdavad kivikesed, mis muidugi pildi peal jäävad vaid tuhmideks täpikesteks, mõjuvad mustade pärlite kõrval
nagu kirsikesed tordil.


Liblikas nr 5
Minu väike kullaterake. See värvikombinatsioon tervikuna meenutab mulle neid türkiissinise veega Maldiivide ja Bali saarte kuldseid liivarandasid, mida  turismiajakirjad kaanest kaaneni täis on.
Selline helge ja üleni positiivsest energiast tulvil liblik.




1.4 Random kujuga
Siin on üks suvalise kujuga pross, mille ma nimetasin "Pale Gold". Oleks nagu leek, oleks nagu liilia.... Ma ei ka ei tea. Lihtsalt tuli selline roosa-kuldne asjake välja.
Aga kujutan ette, et väikese musta kleidi õla peal kreemikat siidisalli hoidvana näeb ta imeline välja. Või siis pintsaku revääril. Suvel. Valge pintsaku.




2. JUUKSEKLAMBRID
Neid olen ma vahepeal ainult ühe juurde teinud.
Ma nimetasin selle "Jääkristalliks", sest paremat nime pole sellele lihtsalt võimalik leida!
Sedapuhku on mu vilets telefon suutnud ükski kord elus autentse värvigamma tabada, mille üle mul on siiralt hea meel.
Ma otsin selle pärlite komplekti Karnaluksist ja mudjusin hulk aega, enne kui tihkasin kasutada.
Praegu tundub, et kuna mul jäi neid veel alles, siis on siit üks samasugune käevõru veel tulemas.

3. KÄEVÕRUD JA KÕRVARÕNGAD

"Coral Reef" nimeline sari on minu enda suur lemmik, sest selle tegemine on puhas lust ja rõõm.
Siin on üks komplekt ehk käevõru, millele ma ka kõrvarõngad juurde tegin.









Ühed lihtsad kõrvarõngad. Ilma nimeta. :-)

Veel ühed kõrvarõngad, mida ma arvasin, et võiksid mu "Frozen´i" nimelise käevõru juurde sobida.











Käpad käivad kogu aeg, nagu üks mu tuttav ütleb.
Seega - varsti on oodata järgmist update´i uutest asjadest :-)



esmaspäev, 16. oktoober 2017

Väike update vahepeal valminud ehteasjadest

Tänane postitus on mõnes mõttes järg eelmisele postitusele "Pärline nädalavahetus", kus ma näitasin natuke eksklusiivsemaid ja töömahukamaid ehteasju.
Kui eelmisel aastal panustasin seoses Jõululaadaga rohkem kvantiteedile, st tegin pigem lihtsamaid ja vähem töömahukaid asju, siis sel aastal olen võtnud ette tööd, mille valmimisele kulub märgatavalt rohkem aega ja materjali.
Ma ise olen selle suunaga rahul kahel põhjusel. Esiteks hoiab selliste ehete tegemine mind kauem ühe asja küljes kinni ja ma ei vorbi neid sellises meeletus mahus, nii et mul neid lõpuks suur hunnik valmis on, millega midagi peale pole hakata.
Teiseks on selliseid asju hulga huvitavam teha ka, sest mõtlema peab palju rohkem - millise kleidi/kostüümi juurde see võiks sobida, kes võiks sellist kanda, kus võidaks sellist kanda jne.

Kuna  ma ise kannan suure osa ajast musta värvi riideid, mõnikord ka siniseid või punaseid riideid (aga siis kindlasti ilma mustrita), siis panustan värvilaikudena silmatorkavatele ehetele või sallidele, mida mõlemat on mul kogunenud juba hirmus hulk.
Selle tõttu ongi kõik minu tehtud asjad ka sellised hästi värvilised. Nende ülesandeks jääb ju kogu ülejäänud outfit´ile  "elu sisse puhuda" :-). Kirjudele kostüümidele mina vist sobivaid ehteid teha ei oskakski.

Igatahes, jõulupidude eelne periood on käes ja minul lisaks eelmises postituses näidatud asjadele valmis saanud ja omaniku ootel veel niisugused kaunitarid.

4. KÄEVÕRU "Coral Reef"
Laius: 3,5 cm
Pikkus: 18,5 cm
Kinnis: dekoratiivne islandi haak, pikkust reguleerida ei saa
Materjal: erinevad helmed
Töötunde: 6 h. Iga pärl on eraldi õmmeldud, kokku üle 600 pärli.








5. KÄEVÕRU "Metsa silmad"
Laius: 2,5 cm
Pikkus: 18,5 cm
Kinniseks dekoratiivne islandi haak, pikkust reguleerida ei saa.
Materjaliks erinevad helmed ja needid.
Töötunde selle tegemiseks kulus umbes 5,5 - 6 h.






6. KÄEVÕRU "Frozen"
Laius: 3 cm
Pikkus: 19 cm
Kinnis: dekoratiivne islandi haak
Materjal: helmed, needid, tsirkoonidega kett
Töötunde: 8 h








6.1 KÕRVARÕNGAD "Frozen"
Sobivad samanimelise käevõru juurde.
Läbimõõt: 2 cm
Pikkus: 4 cm
Materjal: seguhelmed, niklivabad konksud
Töötunde: 1 h







7. PROSS "Peoleo"
Sobib pigem igapäevaseks kandmiseks.
Pikkus nokast sabani: 7 cm
Materjal: kvaliteethelmed
Töötunde: umbes 2 h









8. PROSS "Sinine varblane"
Sobib nii pidulikuks ehteks kui igapäevaseks kandmiseks.
Pikkus nokast sabani: 7 cm
Materjal: erinevad helmed
Töötunde: 2,5 h









Jätkub (sest kogu aeg näpud nokitsevad) ....

pühapäev, 1. oktoober 2017

Pärline nädalavahetus

Tegin eile ühele oma tuttavale, kes parasjagu välismaal viibis, omavahelises vestluses naljaga pooleks ettepaneku, et ta külastaks kohalikke apteeke ja uuriks, kas seal pole äkki müüa mingit ravivat pastat või plaastreid, mis pärsiksid kuidagi poes peast segi minemist. Spetsialiseerumisega käsitöökauplustele.
Tõesti, mul pole mingit probleemi sellega kui ma piimaleti ees või leivariiulis üleliia entusiastlikuks muutun - küll see kaup ikka kodus ära tarbitakse.
Aga käsitööpoed on täiesti teine teema. Siit kokku ostetud kaubaga pean ma ise, üksi ja oma jõududega toime tulema.
Käisin laupäeval korraks Karnaluksis. Tegin isegi ostunimekirja ja vandusin kodus, et tõesti-tõesti, seekord ma taltsutan ennast. Kamandasin veel väikepealikku ka, et kui ma hakkan suvaliselt asju korvi loopima, siis võtku need ja poetagu märkamatult sinna tagasi, kust ma need võtsin. Vaidlema ei ole minuga sel hetkel mõtet hakata. Sellisel juhul olen ma niivõrd veenev oma argumentides, et võiksin toore kanamuna ka ilma vee ja kuumuseta keedetuks rääkida.
Lõpptulemusena lonkis väikepealik sihitult riiulite vahel, sest temal igasugune huvi käsitööasjade vastu puudub, aga mina lendasin nagu tuulispask ühest väljapanekust teise ja muudkui täitsin korvi.
Mul oli plaanis ainult juukseklambri toorikuid osta ja eritipisikesi pärleid, aga kuidagi iseenesest lisandusid mu arvele need kollased, rohelised ja sinised pärlid. Ja uued käsitöökäärid (ehki vanad pole mitte katki, vaid kõigest kadunud).
Aga mille üle mul on tõesti hea meel, on see, et nn islandi haakide tootjad on hakanud avaramalt mõtlema ja teinud oma tootearenduses minu jaoks ülimalt sobiva käigu. Kui siiani oli neid saadaval ainult ühesuguse disainiga ja 4 värvitoonis (pronks, must, matt hõbe ja läikiv hõbe), siis nüüd on tekkinud terve valik palju väiksemaid mudeleid, ilusti fäänsside mustrite ja ornamentidega, mitmel lausa kivikesedki kaunistuseks peal. Mul kohe lahendus käes, kuidas käevõrudele kinnitusi teha!

Aga asjast rääkides, siis tõepoolest - see nädalavahetus kuulus pärlitele. Ma kohe mitte ühegi suurema projektiga a la kapitaalne suurpuhastus või saja saiakese küpsetamine või matk rabasaartele, ei tegelenud.
Pühapäeva õhtuks küll turi tulitab, aga tulemus on minu arvates seda väärt.
Sain kolm imekaunist vidinat valmis. Mida ma nendega edasi teen, pole mul tegelikult küll aimugi. Eks jäävad ootama, kuni keegi neid endale soetada soovib. Jõulud ju tulemas ja pidustused ja kingid.

1. KÄEVÕRU "Eestikas"
Laius 4,5 cm.
Pikkus 18,5 cm.
Kinnis on trukkidega, seega võimalik veidi reguleerida.
Materjal: erinevad helmed
Aeg: Kokku kulus selle valmistamiseks töötunde umbes poolteist täistööpäeva. Eelnevalt olin valmis teinud keskmise lilleosa, ülejäänud lõpetasin reede õhtul ja laupäeval.




2. KÄEVÕRU "Melisandre"
Laius varieeruv, 2-3 cm.
Pikkus 18 cm.
Kinniseks uudse disainiga islandi haagid, pikkus ei ole reguleeritav.
Materjal: erinevad tavalised ja swarovski klaasist helmed
Töötunde 6-6,5 ehk terve laupäeva hiline pärastlõuna kuni öö hakuni.






3. JUUKSEKLAMBER "Meduus"
Laius varieeruv, 3-4,5 cm.
Pikkus 11 cm.
Kinnisena kasutatud suuremat klambrit, mis sobib ka paksemale patsile.
Materjal: tavalised helmed, keskel tundmatu nimega naturaalkivi.
Töötunde ca 6-6,5.






Praegu mõlguvad meeles veel üks roheline ja üks elevandiluuvärvi valge ideepojuke. Aga vahepeal taastan oma kannatada saanud kaelalihased ja tegelen muude asjadega ka.


reede, 30. juuni 2017

Natuke puutööd Võililles

Aastat 10 ja vist rohkemgi tegin oma vanematekoju värava ette uhke talunimega sildi. Paps ajas metsast välja sobiva suurusega männipuust tugipostid, mida ma siis garaaži ees koorest puhtaks laasisin nii et puru ja vaiku lendas, ja otsis oma lõpmatutest varudest välja laia lauajupi. Nii ma seda seal siis nikerdasingi.
Mäletan, et kuna olime parasjagu hoovis kasvavate sirelite seas tõsist harvendustööd teinud, siis saagisin maha saetud sirelitüvedest välja hunniku seibe, mille hiljem rohelisest peitsilahusest läbi lasin ja nendega talu nime kirjutasin.
Kaua aastaid nägi silt mu koduvärava kõrval välja selline:

Aja jooksul pilt natuke muutus, sest ema riputas sinna igal aastal uutmoodi lilli ja kaunistusi ning postid ise muutusid ka aastate ja ilmastiku mõjul oluliselt tumedamaks.
See siin näiteks on juba eelmisel või üle-eelmisel aastal tehtud pilt.
Siin on juba veelgi parandustöid tehtud, ehk et vahepeal väsisid osad sireliseibid ära ja me pidime nad välja vahetama. Mingil hetkel kadus ka roheline toon nende pealt ja me värvisime seibid pruuni värviga üle.

Sel aastal olen jälle veidi pikemalt oma puhkuse ajal siin kodus ja ühiselt otsustati et nüüd on viimane aeg kauakestnud vanakesele tõsine kapitaalremont teha. Esiteks on põikipuu, mis silti kinni hoiab, juba täiesti pehkinud ja teiseks - eelmisel aastal üle värvitud sireliseibidelt on ka värk suures osas maha koorunud.
Mõeldud - otsustatud - delegeeritud. Mulle.
Kuna seibiteema tundus aastate jooksul ennast juba ammendanud olevat, siis kaasnes delegeeritud töökäsuga ka tingimus, et selle asemele tuleb mingi muu lahendus leida. Ja no kuskohast sa ikka mujalt ideid leiad kui omaenda peast. Kui peas ei ole ühtegi ideed, siis tuleb minna Pinteresti. Seal ikka on keegi midagi välja mõelnud. Pärast pikka ja piinarikast otsingut (piinarikast, kuna leidsin samal ajal umbes 450 000 muud mõtet, mida oleks kohe tahtnud realiseerima hakata) leidsin lõpuks midagi, mida sain hakata omaenda peas edasi arendama. Edasine sõltus juba suuresti kohaliku ehituspoe kaubavalikust (mis etteruttavalt öeldes osutus üllatavalt asiseks).

Aga kõigepealt võttis paps muidugi olemasoleva sildi tugipostide küljest alla ja vedasi garaaži, kus ma siis tööle asusin.
Step 1 - vana silt algsel kujul












Step 2 - kangutasin noaotsa ja tangidega vana sildi küljest kõik nupud ära ja lihvisin taldlihvijaga sildi vanast lakist ja mustusest puhtaks.














Step 3 ja 4 - peitsisin puhtaks lihvitud laua pähklivärvi peitsiga tumedaks ja lakkisin üle.



Tulemus oli varasemast ootamatult tumedam, aga ma pean ütlema et mulle väga meeldis. Pähkel jättis puidule nii mõnusalt sooja ja kuldse pruuni tooni.
Peitsitud laua lakkisin üle.






Pähklipeits
Paadila














Step 5 - Nagu eelnevalt mainisin, pakkus kohalik ehitustarvete pood mulle oma kaubavalikuga meeldiva üllatuse, sest ma lootsin sealt leida parimal juhul mingeid suurema peaga kruvisid või kasvõi papinaelu, aga selliseks varanduseks ei olnud ma valmis. 
Need naelad olid tõesti way ahead of sellest miinimumist, millega mina olin arvestanud. 

Neid kulus kogu töö peale kolm + kolmveerand karpi. 
Tõmbasin markeriga varasemate sireliseibide paiknemise järgi uute tähtede kontuurid ette ja hakkasin naelu toksima. Piirajana (nii osutus asendamatuks üks papsi garaažist leitud hiiglamapikk kruvitüübel. Seda nii naelte kõrguse kui omavahelise vahekauguse osas. 


Step 6 - kui tähed olid valmis haamerdatud, siis värvisin kõik naelapead üle Hammerite´i pronksivärvi metallivärviga, sest muidu olid nad liiga tuhmid ega paistnud kaugelt vaadates välja. Aga väravasildi mõte ongi ju kaugelt loetav olla. 
Täiesti kapitaalse uuenduse saanud väravasilt näeb nüüd selline välja.
Minu meelest täitsa OK. 





Järgmisena lubas paps sellele väikese varikatuse ka peale meisterdada, siis ei pea jälle niipea ülemist palki vahetama. :-)