xmlns:og='http://ogp.me/ns#' Käsitöömesilane: november 2017

esmaspäev, 20. november 2017

Jõulueelseid jõuluehteid emale ja endale

Rahvasuu teab öelda, et kingsepa lapsed pidada külas ainsatena paljajalu käima. Kas see kingseppade osas ka tõele vastab või mitte, seda ma öelda ei oska, aga ülekantud tähenduses toimib see ütlus näiteks meie pere kohta küll.
Eks olnud see ju alles viimati isadepäeval, kui minu tordimeistrist õde tellimustega sedavõrd hõivatud oli, et oma perele poest tort tuli osta. Kohalik poemüüja vaadanud teda kohkunud ilmel ja küsinud ainult: "Mis juhtus?!" :-)
Minuga oli sama teema, kui isadepäevaks koju laekusin. Ei jõudnud veel mantlitki seljast maha võtta, kui juba sain ema käest puid alla nii et tolmas: "Hissand jumal, kus selle häbi ots! Tütar teeb ehteid, tikib neid igasuguseid karvaseid ja sulelisi, aga tema, minu ema, on puhta palja kaelaga kui peab lapselapse lasteaiapidustustele minema!"
Nõuti punast ja rohelist ja kuna mina ju ei lähe kuskile ilma, et elementaarset pärlivaru kaasas poleks, siis saingi terve isadepäeva nädalavahetuse emale jõulueelseid jõulukingitusi nokitseda.
Punase komplekti tegin juba tuttavast Melisandre-sarjast ja see tuli selline:
Roheline kaelakee sai niisugune:


Kuniks ma neid seal pärlhaaval valmis tikkisin, sebis väike õepoeg Rando ümber minu nagu tüütu mesilane, sest väikesele poisile pole mitte miski muu sama huvitav kui suur karbitäis absoluutselt ja täiesti keelatud nööpe, kivikesi ja pärleid. Lõpuks lubasin tal selle varanduse siiski suurde kõrgete servadega koogivormi valada ja nendega mängima hakata. Õnnis ilme tema näol nägi välja, nagu oleks paradiis talle pähe langenud. Kohale veeti terve karjääritäis masinaid - kollased kopad ja kallurid ja buldooserid, ja siis läks selliseks pärlikaevandamiseks, et kutt istus mitu tundi nagu naelutatuna köögilaua ääres ja muudkui kaevandas. Ise õhkas vahepeal: "Tädi Irma, need on niiiiiiiiii lahedad asjad kaevamiseks!" 
Sedasi see nädalavahetus siis möödus - õndsas vaikuses ja põrandalt pärleid korjates... 

Järgneva ehtekomplekti saamislugu on aga isegi pisut piinlik rääkida, sest minu enda kohta see kingsepa lause küll ei käi, see on kindel mis kindel. Kuna ma olen juba sünni poolest hirmus harakas, siis olen ma endale aegade jooksul sellise kirjeldamatu hulga igasuguseid asju valmis nokitsenud, et mul nende mahutamiseks enam karpidest ja laegastest ammu ei piisa. Mul on ikka kohe terve hiigelsahtel selle kõige tarvis. 
Naljaga pooleks võin öelda, et mul juba iga aluspesupaari jaoks ka eraldi sobivas toonis kaelakee või kõrvarõngad olemas on. Aga ikka veel on vähe! Ikka veel muudkui toodan endale sinna sahtlisse uut nänni! 
Nüüd siis leidsin enne igasuguseid jõulupidustusi, et mul on täiesti puudu mereroheline kaelakee ja käevõru! Tõesti, mul on ju ainult üks tikitud punane kaelakee, üks pärlitest punane, üks kirju soutache-tehnikas, üks kirju pärlitest tikitud, üks tumesinine, üks helesinine, üks lilla, üks pruun, üks kuldne ja üks hõbedane, paar musta..... no ainult. Ühesõnaga, praktiliselt palja kaelaga ju, kui pidusse vaja minna. Kõrvarõngastest ja prossidest ma ei räägigi, nende hulka võiks juba mitte tükkides, vaid kilodes arvestada. Aga alati on see üks ja ainuke puudu, mis tuleb jälle juurde teha. 
Nii ma siis jälle nokitsesin paar päeva ja tegin ühe järjekordse imeteo endale. Sellise siis sedapuhku:

Ja ma võin kohe öelda, et ega see ei jää viimaseks sel aastal, sest mul haub üks idee peas veel (ja pidusid on ju tulemas mitmeid!). Nimelt on mul ühes karbis ootel jupike tõelist varandust ehk ehtsat shibori siidipaela. Torditegijast õde tellis üle interneti taevas teab kuskohast, mina igatahes pole julgenud siiamaani sellega midagi peale hakata. Käin ja õhkan ainult ümber selle 10 cm riba. 

Aga et mul käpad käivad kogu aeg, siis on peale nende asjade veel üht-teist asju valmis saanud:
1. Juukseklamber


Selle demonstreerimiseks laenasin ma meie
assistendi Erika pead ja juukseid.










2. Juuksekummid
Tegin veel paar juuksekummi juurde, sest neid ei ole kunagi liiga palju. Selgub, et neid on ikka igaühel vaja. 








3. Lepatriinu. Autosse.

Jah, see vidin kolis tõesti autosse, peegli külge rippuma. Sinnasamasse, kus osadel autojuhtidel suured karvased täringud või puust palvehelmed või kurja kaetust peletavad silmakujutised kõlguvad.
Sõidab praegu mööda Eesti Vabariigi maanteid üks auto, millel selline lepatriinu seal tolkneb :-)

Ma nüüd kohe mõtlen, mida järgmiseks teha, sest no selline hoog on sees, et kogu aeg muudkui teeks ja valmistaks. Kui õmblusmasin nii ebamugavalt kaugel ei oleks, siis ilmselt vuristaksin mingi lapiteki kokku. Aga praegu sebin pärlitega.


kolmapäev, 8. november 2017

Pikkade juuste eri - juuksekummid

Tänase postituse võivad kõik poisipead rahumeeli vahele jätta nagu reklaamipausi.
Vähe juttu ja rohkem pilte tuleb ainult juuksekummidest, millega oma pikki ja pikemaid juukseid taltsutada.
Et oleks näha, kuidas asi praktikas välja näeb, siis siin kohe üks näide:

Pea ja selle küljes olevad juuksed kuuluvad mu kolleegile Agnele, kes oli nõus modelliks olema.
Kõik juuksekaunistused, mida edaspidi siin postituses ilma tema pea kaasabita näha saab, on enam-vähem samas mõõdus (millimeeter siia-sinna).














1 ja 2 halli varjundid

3 ja 4 merevett ja kullaliiva

5 ja 6 metsarohelust ja lillevärvi

7 ja 8 rubiinipuna ja smaragdisädelust

Tuleb lisa .....





kolmapäev, 1. november 2017

Pärlite lummuses

Nii. Mul on vist viimane aeg endale tunnistada, et pärlid on mu päästmatult ära tinistanud. Need tillukesed sunnikud lummavad mind iga päevaga üha rohkem ja mul on pea paks igasugustest ideedest, mida kõike võiks nendega teha. Mitte ainult ehteid - prosse, pandlaid, klambreid, keesid ja võrusid, vaid üldse. Kõike-kõike.
Asi on juba nii hulluks läinud, et ma nägin hiljuti unes, kuidas mul oli terve suur töökoda, seina ääres maast laeni riiulitäied karpe igasuguse kuju ja värviga pärlitega. Mina ise, suur boss, troonisin kõige selle keskel ja muudkui tikkisin küll kleite, küll kotte ja ehteid. Järjekorras olevate tööde virn oli laua peal ootamas.
Ilmselt vajan oma praeguses staadiumis juba mingit sorti ravi või teraapiat ja üsna tõenäoliselt on meditsiiniringkondades minusuguse jaoks mingi ladinakeelne termin ka olemas.
Ma kujutan ette, missugune see pärlite võõrutusravi võiks olla ... :-) teibitakse sõrmed kokku või ei lasta 4 nädalat näputöö ligigi. Alternatiivina pakutakse heegelnõela või kangastelgesid.

Igatahes, olen selle pärliree peal kihutades jälle hulga asju valmis veeretanud. Mõned kaunitarid on endale juba kodu leidnud, teised veel mitte.

1. PROSSID
Tegin ükspäev endale kolme erineva kujuga šabloonid prosside jaoks: südamekujulised, linnu motiiviga ja liblikad. Südamekujulisi prosse on kõige lihtsam teha, aga mulle endale tunduvad nad kuidagi liiga nunnud ja liiga lihtsad ka. Süda lihtsalt on selline nunnu kujund. Mõnedele sellepärast just väga meeldivadki. Siin siis mõned eksemplarid

1.1 Südamed
Nimetasin selle isendi "Kohvikreemiks", sest see minu meelest näeb välja nagu piimavaht.
Leidsin hiljuti Kangadžunglist täieliku varanduse - õmmeldavad tsirkoonid. Ma olen neid otsinud maa alt ja maa pealt ja näed, seal nad siis olid. Terve stenditäis. Sigakallid küll, aga ikkagi olemas. Suuremate kivide kotike sisaldas 8-9 kivikest ja maksis 5 eurot. Kriminaalne!


Selle rohelise iluduse nimi on "Metsa süda".
Raske arvata muidugi, et miks :-)









"Silver Heart" ehk Hõbesüda on selle nimi siin.
Muide, ma olen tähele pannud, et kui asjale nimi anda, siis tekib talle nagu mingi eriline aura külge.
"Nomen est omen", ütlesid juba vanad antiikaja inimesed. Ju siis on. Olen hakanud oma valmistatud ehetele ka nimesid andma, mõnele tema enda oma, mõnele sarjana. Jälle ilmselt mingi täiendavat tähelepanu vajav sümptom.


1.2 Linnud
See linnuke on "Peoleo"
Põhjus, miks ta sellisena sündis, on üsna proosaline - ma ostsin poest über-ägedat värvi kollased pärlid, aga oma suuruse poolest ei ole neil eriti palju kasutusvõimalusi.
Kui just soutache-tehnikas midagi teha, siis on nad jälle täiesti asendamatud.
Aga jah, ma hirmsasti tahtsin neid kuskil kasutada :-)



Tema on "Sinine varblane" 
Mitte paradiisilind ega koolibri, vaid just nimelt tavaline varblane. Ainult et pidulikumas sulerüüs.










1.3 Liblikad
Liblikad on tõeline kuum teema. Mulle hullupööra meeldib neid teha, nii põnev on. Ilmaski ei tea, missuguseks lõplik tulemus kujuneb. Hakkan kusagilt peale ja selgus saabub viimase pärlireaga. Neid olen ma praegu kõige rohkem teinud ka ja teen edasigi. Nimesid ma neile ei pane, aga panen numbrid. Ikkagi igaühel ainult tema oma.
Liblikas nr 1
Suurus: 6,5 x 7,5 cm
Materjal: dekoratiivsed needid, saksa ja tšehhi kvaliteethelmed

Tema ongi tegelikult vastutav selle eest, et ma järgmisi liblikaid ka tegema hakkasin. Kuna mul ju mingit sundi ega nõudmist pole tehtava osas, siis ma tihtipeale otsustan esimese valmis saanud asja alusel, kas ma üldse järgmisi tegema hakkan. Kui esimene tuleb hästi välja, ma olen ise rahul ja meeldib, siis teen edasi. Kui esimene asi läheb aia taha, siis on tõenäoline, et ta sinna ainsana jääbki. Maailmas on ju mustmiljon muud asja, mida katsetada. See ongi hobi korras tegemise suurim õnn - ma võin teha, mida ma tahan. Kui palju sellist suhtumist endale muidu ikka lubada saab siin maailmas?

Järgmine katsetükk - Liblikas nr 2
Suurus: 5,5 x 8 cm
Materjal: dekoratiivsed needid, nööbid, tšehhi ja saksa kvaliteethelmed

Ma olen kõike muud kui pruuni värvi armastaja, aga selle eksemplariga siin olen ma iseäranis rahul.
Liblikas nr 3
Suurus: 5,5 x 8 cm
Materjal: tšehhi ja saksa kvaliteethelmed, tavalised helmed, swarovski kristallid

Avastasin endalegi üllatuseks, et olen kunagi taevas teab kuskohast ja millal ostnud mõned swarovski kivikesed. Need oli ju vaja kohe ära realiseerida! Ehkki lõpptulemus on kordades parem kui siin kahvatu pildi peal, tundub mulle siiski, et neid oleks saanud veelgi efektsemalt rakendada. Nüüd on muidugi hilja juba. Aga see tuletab mulle meelde, et ma peaksin endale ühel päeval korraliku fotoaparaadi muretsema. Telefoniga pildistamine on ikka valusalt puudulik.

                                                                                                                                                               
Liblikas nr 4
Suurus: 4 x 5,5 cm
Materjal: õmmeldav neet, saksa, jaapani ja tšehhi kvaliteethelmed

Kui esimesed kolm liblikat olid tehtud suurema šablooni järgi, siis see siin on eelmistest oluliselt väiksem. Need punased sillerdavad kivikesed, mis muidugi pildi peal jäävad vaid tuhmideks täpikesteks, mõjuvad mustade pärlite kõrval
nagu kirsikesed tordil.


Liblikas nr 5
Minu väike kullaterake. See värvikombinatsioon tervikuna meenutab mulle neid türkiissinise veega Maldiivide ja Bali saarte kuldseid liivarandasid, mida  turismiajakirjad kaanest kaaneni täis on.
Selline helge ja üleni positiivsest energiast tulvil liblik.




1.4 Random kujuga
Siin on üks suvalise kujuga pross, mille ma nimetasin "Pale Gold". Oleks nagu leek, oleks nagu liilia.... Ma ei ka ei tea. Lihtsalt tuli selline roosa-kuldne asjake välja.
Aga kujutan ette, et väikese musta kleidi õla peal kreemikat siidisalli hoidvana näeb ta imeline välja. Või siis pintsaku revääril. Suvel. Valge pintsaku.




2. JUUKSEKLAMBRID
Neid olen ma vahepeal ainult ühe juurde teinud.
Ma nimetasin selle "Jääkristalliks", sest paremat nime pole sellele lihtsalt võimalik leida!
Sedapuhku on mu vilets telefon suutnud ükski kord elus autentse värvigamma tabada, mille üle mul on siiralt hea meel.
Ma otsin selle pärlite komplekti Karnaluksist ja mudjusin hulk aega, enne kui tihkasin kasutada.
Praegu tundub, et kuna mul jäi neid veel alles, siis on siit üks samasugune käevõru veel tulemas.

3. KÄEVÕRUD JA KÕRVARÕNGAD

"Coral Reef" nimeline sari on minu enda suur lemmik, sest selle tegemine on puhas lust ja rõõm.
Siin on üks komplekt ehk käevõru, millele ma ka kõrvarõngad juurde tegin.









Ühed lihtsad kõrvarõngad. Ilma nimeta. :-)

Veel ühed kõrvarõngad, mida ma arvasin, et võiksid mu "Frozen´i" nimelise käevõru juurde sobida.











Käpad käivad kogu aeg, nagu üks mu tuttav ütleb.
Seega - varsti on oodata järgmist update´i uutest asjadest :-)