Väikeprojekt "URUKAJAKAS TUUNIB PESA" - 2 osa "Sodisin igava seina ilusamaks"

Igasuguste sisekujunduslike katsetustega on minul nii, et mõned neist mõlguvad juba pikka aega meeles ja ootavad pealehakkamisjulgust, mõned seevastu tekivad niiütelda jooksupealt ja need viin ma ka kohe ellu, kui olen sobiva koha leidnud.

Üks sellistest äkkmõtetest tekkis, kui olin internetis paar nädalat tagasi seda videot näinud:

Kuna ma neid kive juba niikuinii mandalalaadsete piltidega katan, siis pärast selle klipi vaatamist arvasin et asi see seingi täis joonistada pole.
Sobiv pind oli ka täiesti olemas Kajakapesas. Selline igav kahvaturoheline pisike ruum, kus kuningas ka jalgsi käib. :-)
Otsisin aga oma värvid-pintslid jälle välja ja hakkasin peale. Nii massiivset kujutist kui videoklipis ma endale teha ei tahtnud, sest tõesti - ruum on niigi väike ja kitsas.

Võtsin esimesed ettejuhtuvad ümmargused asjad, milleks juhtusid olema praetaldrik, õhuvärskendipudel ja juuksemaskitopsiku kaas, ning joonistasin nende abiga seinale ringid. Tavalise hariliku pliiatsiga.

Siis hakkasin ringidesse mustreid ja kujundeid joonistama. Ikka sellesama harilikuga. Kui tundus et ei meeldi, kustutasin kummiga ära.
Mina joonistasin peast, nii nagu parasjagu ilusam tundus, aga kui keegi tahab kodus proovida ja kahtleb oma võimetes, siis ausalt öeldes on internet kõikvõimalikke mustreid täis. Ja viimasel ajal raamatupoodide värviraamatute riiulid samuti.
Kui ka see tundub liialt keeruline olevat, siis on alati võimalik läbi kopeerpaberi, mida müüakse igas kontori- ja kunstitarvete poes, valitud kujundid peale kanda.




Kontuuride tegemiseks kasutasin jällegi sedasama kivide maalimise sissekandes ära märgitud akrüülimarkerit, mis tõepoolest on osutunud suurepäraseks töövahendiks. Kiidan seda jätkuvalt taevaääreni! Kui seda ei ole, ajab tegelikult veekindel CD-marker ka asja ära.

Alguses mõtlesin teha sellise väikese, paari lillega. Siis aga hakkas motiiv oma elu elama ja igas suunas laiali venima - alguses ikka ülespoole, kuni laealla välja, ja pärast seda ka külgede suunas. Õnn, et Toriseja viimasel hetkel mu loomepalangule piiri pani oma märkusega: "Mis sa nüüd teed siin, hull naine! Seina kõik täis sodinud nagu titt!" Tõmbas kohe joonelt maa peale tagasi.
Vaatasin siis oma kätetööd ja mõtlesin et kas värvida need lilled ära ka seest või jättagi must-valgeks. Tundus nagu natuke igavavõitu ja mitte minulik. Plaan B oli värvida lilled täiesti pööraselt kirjuks. Plaan minulik, aga tundus et keskkonda ei sobi. Väike ruum.
Lõpuks otsustasin et kasutan ainult mõnda värvi: rohelisi, halli, valget ja lillat.
Alustasin alumiste lillede värvimist, samal ajal kui ülemisi lilli juurde joonistasin ja motiivi lõpetasin.
Alguses tundus, et töö lendab linnutiivul ja paari õhtuga saan projekti valmis, aga võta näpust. See nikerdamine on ikka hirmus aeganõudev. Lisaks väsib sellises sundasendis joonistamise peale käsi üsna kiiresti ära, seljast ja jalgadest rääkimata.
Lõpuks kulus pea nädalajagu õhtuid, enne kui selle kõik valmis sain. Kogu töö ei mahugi ühele pildile ära, kõige ülemine lill jääb ikka peitu.

Detailid lähemalt:

Detail nr 1

Detail nr 2

Detail nr 3

Detail nr 4

Detail nr 5

Detail nr 6

Detail nr 7

Detail nr 8

Kui seina kattev pilt valmis sai, siis tundus vastassein kuidagi hirmus lage olevat, nii et tegelikult ei suutnud kiusatusele vastu panna ja tegin sinna vastukaaluks ka ühe suure lille veel. Sellise: