Olen siin juba kunagi varem ühes sissekandes veidike kergitanud seda kardinat, mille taha ma kõiki oma peas keerlevaid ideesid peidan, ja rääkinud asjust mis mul veel "to do"-listis seisavad ning oma aega ootavad. Noh, well... See list on jällegi tublisti täiendust saanud.
Facebook on nimelt üks Saatanast leiutis, tuleb öelda. Sealt leiab teinekord ikka selliste annetega inimesi, et võtab sõnatuks! Minu viimane avastus, ma isegi ei mäleta enam, kuidas ma ta leidsin, on Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas elav Di van Niekerk. Ta teeb imelisi paeltikandeid ja ma veetsin tema pärast lausa tunde YouTube´is, et sealseid videosid vaadates selle peene näputöö salajaseimaid nippe selgeks saada.
Ulrica tellis minu käest endale väikese kosmeetikakoti, kuhu sisse saaks kõik esmavajaliku mahutada ja siis käekotis kaasas kanda. Ta arvas küll, et see kotike võiks olla midagi selles stiilis nagu ma siin viimati neid pling-pläng käekotte tegin, aga kahjuks olin ma selleks ajaks juba "Niekerki-tõppe" haigestunud ja otse loomulikult tahtsin ma oma uut ideed katsetada.
Ma olen tegelikult paeltikandit varemgi teinud, aga pärast Niekerki ja lugematul hulgal teiste, vähem tuntud (aga mitte vähem andekate!) tikkijate töid vaadates sain aru kui palju mul ikkagi veel selles vallas õppida on. Minu senised tööd on olnud puhtalt organza- või siidipaelaga tikitud, samas kui Niekerk on miksinud paeltikandi kokku madalpistega, pärlitega, pitsidega, ruumiliste lilledega jne. Tulemus on palju mitmekesisem ja huvitavam, tuleb tunnistada.
Mis mind tegelikult Niekerki ja teiste tema järgijate töödes veidi häirib on see, et need on tikitud juba trükitud taustapildile. Ma ise eelistaksin täiesti puhast tikandit neutraalsele kangale. Ulrica tellimuse puhul ma nii tegingi, aga katsetasin ka mitut segatehnikat kokku miksida. Mõned lähivõtted siis veel minu algaja esimesest katsetükist :-) ...
Minu kõige esimene paeltikandis tehtud asi oli omal ajal Kristi velvetjakk. Sel ajal olin ma sellest ainult kuulnud ja vaid põgusalt piltidel näinud, mis ei takistanud mind Kristile laia suuga lubamast, et ma tema jaki peale selles stiilis kohe-kohe midagi tegema hakkan. Alles siis kui juba lubadus antud oli, hakkasin ma juurdlema, et huvitav-huvitav, kuidas seda küll päriselt tehakse. Sõber internet aitas mind tookord hädast välja küll, aga tol korral õppisin ma ära ainult sellised kõige lihtsamad ja labasemad pisted. Jakk iseenesest kukkus sellele vaatamata hästi välja ja ma olen siiamaani tulemusega väga rahul. Kristi ise oli ka, õnneks.
Sellele järgnes kohe Gerli teksajakk, mis tuli selline välja:
No ja kõikide oma käekottide juures olen ma samuti paeltikandit kasutanud, aga nendest olen ma siia juba pilte teistesse postitustesse üles riputanud.
Võrdluseks mõned internetist leitud stiilinäited ka, et oleks aru saada, millest ma tegelikult siin räägin ja milline kosmosepikkune tee mul areneda on:
Di van Niekerki kodulehekülg
Christen Browni kodulehekülg
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar