Näpuotsaga portselanimaali

See lugu räägib portselanimaalimisest. Õpetada pole siin suurt midagi, lihtsalt vaja on pintsleid, värve ja keraamilist nõud.

Kui kronoloogilises mõttes uuematest asjadest alustada, siis viimati sai taldrikule lillekesi peale joonistatud mingi ca kuu aega tagasi. Kreet oli oma sünnipäeva whishlisti kirjutanud: ohtralt erinevaid maitseaineid ja vürtse. Aga kuidagi tuli need ju kenasti kompositsiooniks ka paigutada ja ma mõtlesin, et suupistevaagnaid pole kunagi üheski majapidamises liiga palju. :)
Tiimaris müüdi väga lahedaid värvilisi taldrikuid ja sealt ma selle nn. tooriku ostsingi.
Natuke küll kahtlesin, sest ma ei olnud kindel, kuidas mu värvid seekord värvilise taldriku peale jäävad. Ükskord ma tegin Ulricale sünnipäevaks musta värvi taldriku peale maalinguid ja sinna ei tahtnud kohe kuidagi midagi peale jääda, aga sinepikollasele taldrikule jäi õnneks päris hästi.

Parafraseerides Vana Testamenti ("Alguses lõi Jumal taeva ja maa...") võib selle pildi kohta öelda, et "Alguses oli tühi taldrik ja palju portselanivärvipotte..."

Ja siis hakkasin joonistama. Selleks on olemas täiesti portselani värvimiseks mõeldud marker, ma ostsin selle Raua tn 1 asuvast kunstitarvete poest nagu need pildil olevad värvidki. Musta markeriga on muidugi see teema, et ta eriti hästi ei taha niisama püsima jääda, isegi pärast kuumutamist. Aga kui kontuurid pärast värviga üle teha õrnalt, siis püsib küll. Pronksivärvi metallik marker kinnitub palju paremini ja peab hiljem julgelt vastu nii pesemisele kui isegi kraapimisele (mis ei tähenda muidugi seda, et hiljem peaks ohjeldamatult seda pilti siis küürimisnuustikuga kratsima hakkama!)

Kui kontuurid tehtud, siis värvima

Ja lõpuks - valmis! Edasine sõltub värvide tootjapoolsest juhendist. Nende värvide, mis minul on, kasutusjuhendis on öeldud, et siis peab pilt 24 h kuivama ning lõppvaatusena tuleb kogu kupatus 90 minutiks 160-kraadisesse ahju kuumenema panna. Mina panen täiesti tavalisse praeahju, muide.

Panen siia lõppu veel mõned oma tööd, mida ma varem olen teinud. Lihtsalt niisama, vaatamiseks.

Kõige esimesed katsetused. Ma olin just Barcelonast tagasi jõudnud ja täielikus Gaudi-lummuses veel. Katrin sai need tookord endale sünnipäevaks.

Oma jaapani sõbrannale Margitile, kellest siin eelpool juba juttu on olnud, kinkisin kirsiõitega temaatilise teetassi.

Jõulukingitused Rootsi sõpradele. Siin ma elan oma elukestvat iiriste-armastust välja :)

Ulrica jõulukingitus. Selle musta glasuuri peale ei tahtnud värv üldse jääda.

Jõulukingitus Elvele.

Küünlatops. Põletasin küünla seest välja, kraapisin parafiini välja, puhastasin ära ja sellest sai toreda küünlahoidja uuesti. (Tegelikult on see mul praegu esikus peeglilaua peal ja korjab endasse üldse mitte teeküünlaid, vaid igasugu kõikmõeldavat tillukest träni alustades üksikutest pärlitest, hulkuvatest haaknõeltest, eksinud kõrvarõngastest ja sentidest kuni juukseklambriteni välja.)