HIIDPROJEKT "KODU KORDA!" X "Mööblit juurde"

Vaikselt ikka liiguvad asjad meil Tarekeses, vaikselt liiguvad. Korraga on mitu rauda tules, aga mõned asjad saavad jälle vahepeal valmis ka.
Viimati suutsin pühapäeval kogu maja peale laiali laotada 12 m² lumivalget kardinavuaali, lootuses sellest mingil viisil kaks ühesuurust kardinat välja mõõta. Oleksin isegi ehk hakkama saanud kui Väikepealik poleks otsustanud ainult temale omasel kombel põrandalt maha kukkuda ja endale selle juures mingi pooliku nööpnõela jalga astuda. Otse loomulikult ei olnud edasisest kardinaõmblemisest enam juttugi. Kangad Krunni eest ohutusse kohta kotti ja kappi peitu ja padavai traumapunkti.
Ainult Väikepealik suudab sihukesi asju korraldada. Tal on kohe talent selline. Kuniks mina üritasin traumapunktis juhtida täiesti juhitamatut ratastooli, kus tema peamise asjaosalisena troonis ja hoopis selle üle muret tundis, et ega ta seal istudes loll välja ei näe, suutis ta muu mõttetegevuse ja tehnikakatsetuste käigus toolile pidurid peale panna. Tema irvitas, sest tema jaoks oli see nagu karneval, samal ajal kui mina teda selle ratastel tankiga ühest kohast teise lohistasin nii et higipull otsaees.
See selleks.
Kardinaid ma ühesõnaga valmis ei saanud.
Aga peeglilaua küll. Või peeglikapi. Ja seda juba paar nädalavahetust tagasi, kui piinlikult aus olla. Lihtsalt aega polnud kirjutada siia vahepeal.

Alguses nägi see rape selline välja. Jälle üks maakonnahaigla varakambrist putket pannud lobudik, ma ütleksin. Peegel on selle pildi peal juba kapi küljest küll lahti võetud.

Siis, kui ma olin hullult vaeva nähes temalt algupärase värvikihi maha kaapinud, nägi ta välja selline. Ilmselgelt, kui seda nüüd sama toa öökappidega võrrelda, siis näeb pimegi et öökapid olid ühest puust ja see siin hoopis teisest. Ehk et öökapid olid kasest, see sunnik siin aga selge kuusepuu.
Aga pole midagi, mida entusiastlik suhtumine ja korralik kiht piimjat peitsi ei suudaks parandada, nagu järgmiselt pildilt väga hästi näha võib.

PS! Taim potis on vastupidiselt kõikidele minu tõekspidamistele surnud tükk plastmassi, mitte ehtne elus taim, aga niikaua kuni isand Krunn majas ringi tiirutab ei maksa mul elusatest toalilledest Tarekese siseruumides eriti unistadagi. See karvane muruniiduk hävitaks tõenäoliselt ka terve kaktusekoloonia, kui seal mõni selline peaks kunagi juurduma. 

PPS! Mul on "lahe" sinine uksepiit, kas pole? Ja seda ainult seepärast et Toriseja ei viitsinud piita korralikult ära puhastada ning leidis et ülevärvimine on sootuks efektiivsem viis probleemi lahendada. Pfff, mehed. 

Aga see veider raam hakkab mulle juba täitsa meeldima, tuleb tunnistada. 

Kapiuksemaalinguid natuke lähemalt ka siis...

Nüüd on veel üks tõeliselt õnnetu kummutipäss ootel, kuni temast kah asja saab, ja siis on sinise toa mööbliga ühel pool. Lõpuosas ulatasid Väikepealik ja Toriseja ka oma abikäed ja ma võin öelda, et juba pool sellest peeglikapist on nende puhtaks tehtud. Kummutipäss on aga juba puhtalt nende deela, minu asi on sellele tulevikus ainult oma käega põhjalik lihvimine (sest ma olen hirmus pedant kahjuks) ja uus elustav make-up teha. Kuni sinnamaani tegelen ma muude projektidega nagu kardinad ja väiksemad tidinad-vidinad.

Pealegi on kummuti uksed hetkel Tisleri-Tiidu juures reanimeerimisel, sest need nägid tõepoolest hirmus õnnetud välja. 

Aga sellest edaspidi.