Käsitöömesilane: HIIDPROJEKT "KODU KORDA!" IX "Märgiga asjad"

Ma üldjoontes ei pea ennast kuigi ebausklikuks inimeseks, kuigi eks minulgi on omad kiiksud. Õnneks on need piisavalt väikesed et mitte elamist segada, seega ma pigem kvalifitseerin ennast mitte-ebausklikuks inimeseks.
Aga on siiski mõned asjad, mille kohta ma usun et need olid kas ette määratud või leiavad aset muul moel minu tahtest sõltumatult.
Kes mäletab minu lugu Tarekese patjadest, siis tähelepanelikumad lugejad märkasid kindlasti, et ma ostsin n e l i padja toorikut, ehkki valmis tegin kolm patja. Üks toorik jäi oma aega ootama ja ma mõtlesin et kasutan selle hoopis hiljem ühes järgmises toas ära. Kuid ei. Saatusel oli selle padja jaoks hoopis oma stsenaarium välja mõeldud ning minul ei olnud vaja muud teha kui õigel ajal õigesse kohta "sattuda" ja nii see läks.
Pole muidugi mingi saladus et internet on pilgeni täis üüratult häid ideid ja mõtteid ja mustreid ja näiteid, mida ma sealt ohjeldamatult ammutan. Kuri saatus tahtis, et ma leiaksin kogu selle meeletu info hulgast üles ka sellise saidi http://www.facebook.com/UkrVyshyvka (Facebookis) ja kellel seal kontot ei ole, siis http://yakna.blogspot.com/
Tegemist siis Ukraina rahvuslikku käsitööd populariseeriva saidiga ja mis on Ukraina rahvuslik käsitöö? Õõiigeee---- TIKKIMINE!
Natuke aega surfamist ja ma olin juba leidnud vähemalt 4-5 mustrit, mida ma juba raudselt teadsin et tahan järele teha.

Ja siis, ühel hetkel, leidsin ma s e l l e mustri! Ma ei tea, võib-olla oli põhjuseks, miks ta mulle kohe silma hakkas see, et ta oli tehtud täpselt õigetes värvides, võib-olla midagi muud, aga niipea kui ma seda nägin teadsin ma, et mu neljas padjatoorik ainult seda siin ootaski. Salvestasin pildi nende FB kontolt kohe endale arvutisse teiste "Teostamata ideed" folderisse. Foto oli niivõrd selgelt pildistatud et eraldi mustriskeemi polnudki tarvis teha - vajalikud pisted sai kohe otse pildi pealt maha võtta. Õnneks on tegemist geomeetrilise mustriga, nii et mõnes kohas kus kahtlus tekkiski, sai vajaliku pistete arvu ülejäänud mustri põhjal kokku tuletada.
Väike välkpõige Karnaluksi ja olemas oli ka vajalik jupp kangast ning täpselt samades toonides mulineeniidid.
Ja siis algas lõputuna tunduv möödapanekute jada.
Möödapanek nr. 1 oli see, et mu padjatoorik on mõõtudes 60 x 60 cm. Pildi järgi oletasin (no sest ega ma ei viitsinud ju pisteid kokku lugeda!) et ega see muster suurt laiem ei tule kui võib-olla 15-20 cm keset patja. Vale! Kui olin padja ja tikandi keskjooned paika pannud, sai selgeks et muster saab üsna tõenäoliselt laiuma praktiliselt servast servani, ehk peaaegu 60 cm laiuses.
Möödapanek nr 2 oli see, et ma ostsin esialgu 6 tokki türkiissinist ja 6 tokki tumesinist mulineed, eeldades et kuna ma olen kitsi ja niikuinii 6-niidilise mulinee pooleks harutan ning ainult 3-niidilise mulineega õmblen, siis piisab kuuest tokist ja jääb veel ülegi. Fakt on aga see, et pidin üsna pea minema uuesti Karnaluksi ja niite juurde ostma. Kokku kulus mul selle mustri tegemiseks 10,5 tokki türkiissinist (Anchor Stranded Cotton Mouliné, toon nr. 1089) ja 11,5 tokki tumesinist (Puppets Mouliné, toon nr. 7133) niiti.
Möödapanek nr 3 oli see, et ma oletasin - selle mustri tegemiseks läheb paar õhtut, kuna põhja pole ju vaja täita ja mis see siis ikka ära ei ole. Fakt on aga see, et ma tikkisin seda mustrit praktiliselt kuu aega! Tõsi küll, mitte igal õhtul, ma vahepeal ikka tegin muid asju ka, aga ütleme nii et ikkagi üsna intensiivselt tegelesin sellega. Igal pool oli see mul käsitöökotikesega kaasas ja igal võimalikul juhul ma selle sealt ka välja koukisin - küll autos, küll vanemate juures nädalavahetusel, küll Tarekeses. Lõpuks oli mul juba endal sellest täielik siiber ees, sest mulle tundus et see ei saagi kunagi valmis. Ka mu emal oli sellest mustrist täielik tüdimus peal, sest ma istusin terve Tuudil olemise nädalavahetuse elutoa diivaninurgas ja muudkui tikkisin. Ja lõppude lõpuks oli ka Torisejal kannatus katkemas ja ta lubas selle "sinise rappega" 100 imet ära teha alates kääridega lõikumisest kuni kätepuhastuslapina kasutamiseni. :-)
Õnneks mõjutasid terve mõistus ja enesealalhoiuinstinkt teda nendest plaanidest siiski loobuma.
Aga lõpetuseks - laupäeva pärastlõunal, kui me Torisejaga meie ühise tuttava Gerli köögilaua taga istusime ja kohvi jõime, tegin ma selle mustri viimase piste ja kulutasin asja pidulikult valmissaanuks. Oh seda kergendust.