Transiitkäsitöö - nõiutud mustriga labakud

See peatükk avab minu n.ö. transiitkäsitööks kutsutavate asjade jada. Need on need asjad, mille tegemist ma olen alustanud siis, kui ma kuhugi sõitma pean ja autos niisama kaassõitjana kaasas ei taha passida. Ja sel ajal, kui juht sõidab, mina siis nokerdan.

Üleeile ma pidin tööasjus Tartus ära käima. 2 tundi (või rohkemgi) niisama heleda valguse käes jõude passimist on minu jaoks võrdne mistahes 7 ülejäänud surmapatuga ja ma otsustasin, et autos kaasa loksudes on kõige mõistlikum tegevus hakata kinnast kuduma.
Mind on juba aastaid kummitanud üks kindamuster, mida ma olen kududa tahtnud - ainuke probleem seisnes selles, et seda konkreetset mustrit polnud mitte kuskilt saada. Ei internetist, ei rahvuslike kindamustrite seast, mida mul kodus kümnete kaupa küll ajakirjades, küll raamatutes olemas on. Ma pole küll mingi rahvariide asjatundja, kuid mulle tundub, et tegelikult see ongi vist mingi modifitseeritud variant, mitte päris algupärane muster. Aga teevad seda millegipärast ainult väga vanad kindakudujad ja kõik, kelle käes ma kunagi olen selle mustriga kindaid näinud, väidavad samuti, et need on juba väga vanad ning osad isegi ei mäleta, kust need pärit on.
Hullumaja.
Tegelikult olen ma üks kord elus selle mustriga kindaid juba kudunud. Ma olin siis umbes 15-16 aastane ja ma mäletan, et kusagilt (jälle - taevas teab, kuskohast!) olid meie majja siginenud ühed iidvanad ja kohutavalt nõelutud ning koiauke täis labakud, kus see muster peal. Tookord kudusin ka originaali pealt mustrit tuvastada püüdes endale selle mustriga kindad, aga kuhu need hiljem kadusid - jälle pole aimugi.
Hakka või arvama, et ongi mingi salapärane värk sellega.
Igatahes. Täiesti juhuslikult tuvastasin, et mu kolleegil Rutil on just selle mustriga labakud. Küsisin, kust ta need sai ja ei üllatunudki, kui ta ütles et kindad on juba väga vanad ja ta ei mäleta, kust ta need endale sai. Pildistasin kindad üles, et sealt pärast muster maha võtta.
Värvid olid Ruti kindal küll (minu arvates) valed, kuid muster ilmeksimatult õige.
Ruti kinnas on selline:

Kui olin selle ära teinud, joonistasin mustri foto järgi paberile ja olgu see nüüd siinkohal avaldatud. Taevas ise teab, kas mu blogi selle peale nüüd ära haihtub või kaovad kindad, aga riskin ikkagi. Kuna mul (õigemini Laural) sel hetkel õiget värvi vildikaid ei olnud, siis valisin suvalised värvid, nii et mustrilehel olevate värvide järgi ei tasu kuduma hakata. Ja tervet kinnast ei näinud ka mõtet lehele üles joonistada, sest niikuinii on tegemist kordusega.
Mustrileht siis siin:

Seega siis... Alustasin neljapäeva hommikul kell 8, vahepeal veetsin tööalaselt aega Rahvusarhiivi konservaatoritega ja ülikooli juures maastikuarhitektidega ning Tallinna poole tagasi sõites jätkasin. Eile nokitsesin veel töölt tulles ja täna, laupäeva hommikul, olidki valmis. Sellised siis said minu superkindad!

Õigete värvidega - roheline, sinine ja punane lill - ka. Vaatasin, et tegelikult annab seda mustrit vähendades ka Laurale samasugused teha. Lihtsalt külgede pealt tuleb üks rida pikimustrit mõlemalt poolt ära jätta ja ongi kitsam variant. Ja värvidega muidugi annab ka mängida, Laurale lubasin näiteks sinise, lilla ja kollase lillega sellised kududa. Kuigi... enne vist jõuab lumi ära sulada :-) Kui ma just kuhugi jälle sõitma ei pea.