Kuidas minust väejuht sai

Lugu sellest, kuidas ma tegin algust isikliku kaitseinglite armee loomisega. Raskusaste: igaüks lausa peakski seda ettevõtmist kodus järele proovima.

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest et idee kui niisugune ei pärine minu enda helgest peakesest, vaid on jõhkralt sisse vehitud ühelt käsitööesemete väljamüügilt Viru keskuses. Sattusime Lauraga nädalat paar tagasi Viru keskusesse ja niipea kui ma neid asju leti peal korvis nägin, käis minust nagu mingi jõnks läbi ja idee oli sündinud.
Ma kahjuks ei küsinud (no oleks nagu väheke imelik olnud) selle müüja ja oletatavasti siis ka nende esemete valmistaja nime, aga kui anonüümsed tunnustused kusagil kellegi juures lugema peaksid, siis igatahes on see näputööline küll ühte suuremat sorti aukirja või medalit väärt.

Idee on geniaalne - helkurid. Personaalsed inglikujulised helkurid, mille valmistamine on nii imelihtne ja omahinnalt suht soodne, aga mis võivad hiljem päästa selle kandja elu. Maailmas on küll mitu miljardit inimest, aga mul on minu jaoks olulisi inimesi loetud arv ja ma ei taha neist ühtegi kaotada, kui vähegi minu võimuses on midagi teha, et seda vältida.
Inglite valmistamiseks läheb vaja ainult järgmisi asju:

Kui kõik need vajalikud vidinad on olemas, siis pole muud kui võtta šabloon ja lõigata selle alusel välja helkurpaelast ja vildist välja inglikujud. Mina kasutasin kõige laiemat helkurpaela, mis Karnaluksis saadaval oli - 10 cm laiust. Aga on ju olemas veel täiesti helkurkangas (ka Karnaluksis olemas, aga hinnalt kallim). Valgest pitsist lõikasin jupid, millest hiljem said inglile tiivad.

Kui need valmis, siis panin vildi kahe helkuripoole vahele ja õmblesin tavalise äärepistega kõik pooled kokku. Tiivad õmblesin poolte vahele kinni. Pärlitest said silmad ja kui ingel juba päris valmis, siis kinnitasin läbipaistva niidiga väikeste pistetega kleidile ilusti hõbedase pitsi ka alla.

Kõik inglid tulid erinevat värvi servaõmblustega. Lõpuks kinnitasin veel paelad ja haaknõelad ja pakkisin kenasti kinkekottidesse ka. Kaitseingel nr. 1 on endale juba minu ema näol omaniku saanud. :-)

Kaitseinglite armee stardiluba oodates :-)


PS! Mis puutub sellesse loo alguses öeldud lausesse, et "kodus järeletegemine peaks olema kohustuslik", siis ma tõsimeeli mõtlen, et nii lihtsa asjaga peaks meist igaüks hakkama saama ja tõepoolest - selline kingitus on üks vähimaid asju, mida me saame oma lähedaste heaks teha. Tehkem siis. Võibolla motiveerib selline tegu inimesi rohkem helkureid kandma, sest olgem ausad - neid "pimeduse rüütleid" on meie teedel ja tänavatel ikka veel kümneid ja sadu, kes arvavad eksikombel et neid pimedas näha on. Meid kõiki oodatakse ju koju.