kolmapäev, 23. veebruar 2011

Minu enda mobiilikott

See on see peatükk, kus ma endale ka midagi valmis meisterdan.

Kurat. Ma kaotasin oma mobiilikoti ära. Sellesama katse-eksemplari, millest ma siin esimeses sissekandes rääkisin. Ilmselt kurseerib ta praegusel hetkel Samati 206 liini marsruuttaksos Tallinna ja Saku vahet, nii et kel huvi, ehk leiab sealt üles. Siis teab, et on minu oma. Mu kontori uksekaart on ka seal sees (sellest leidjale kahjuks enam abi ei ole, selle ma lasin ära blokeerida :-D).
Vahepeal ma käisin nädal aega niisama ringi, aga kuna ma pole looduse poolt kaheksajalaks loodud, siis on kahe käe abil pagana keeruline opereerida korraga kohvitassi, suitsupaki, tulemasina ja uksekaardiga. Päriselt ka.
Võtsin ennast nüüd eile õhtul lõpuks kokku ja lubasin, et teen sihukese fancy aksessuaari, et kui ma selle ka peaksin ära kaotama, siis olen ikka täitsa lammas küll.
Tükk aega valisin kangaid. Alguses mõtesin et teen mingi täieliku pehmiku endale ja juba kraamisin isegi oma kunstkarusnaha tükkide karbi muu kraami seast välja, aga kui ma valitud kangaid ja karusnahka omavahel kokku sobitama hakkasin, siis ei meeldinud tulemus mulle üldse. Karvikud rändasid karpi tagasi.
Aga sellised sametkangad valisin lõpuks välja küll.
Lisaks veel punane vooder, Karnaluxist kunagi ostetud tuhmkuldsed mereteemalised pärlid ja pronksivärvilise metallikniidi ka.











Lõpptulemus sai selline:


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar