Viimased ettevalmistused ja siis see algab!

Olen viimaste kuude jooksul postitanud siia hulluksajava järjekindlusega pildigaleriisid kümnetest ja kümnetest prossidest, keedest, käevõrudest ja muudest ehtevormidest, mida ma väsimatult valmis nikerdan.  Kinnitan, et veelgi suurem osa valmis saanud asju on jäänud blogis kajastamata, kuna mul pole lihtsalt aega nende valmistamise kõrvalt veel siia midagi kirjutada.
Selle hullumeelse liinitöö põhjuse olen ka juba varasemalt ära maininud - nimelt võtsime endale kolleeg Sigritiga pähe mõtte, et proovime õige käsitöökaupmeeste raske ameti ära. Tema oma mütside ja mina oma ehetega.
Nii ongi sügiskuud kulgenud käsitöötähe all ja päris mitmel hommikul trügime Sigritiga mõlemad, endal silmad punetamas peas, kohvimasina juures teistest ettepoole, kuna eelmine õhtu on jälle öö peale veninud.

Minu elamises on terve köök, kus ma tavapäraselt oma tegemistega resideerun, karpe ja kaste ja kotte täis, mis kõik erinevaid käsitöötarvikuid sisaldavad. Olen mõelnud et heldeke küll, kui nüüd see mess kord ühele poole saab ja jõulud ka, kuhu pagan ma siis kogu selle stuffi majandan?! Või et - KUS see küll kõik varem mul hoiul oli?

Mõned näited sellest, mida mu pere peab välja kannatama kui ma oma tagasihoidliku hobiga tegelen... Olgu see kasvõi hoiatuseks kõikidele meesinimestele, et vaadake mis juhtub, kui valite endale käsitöö tegemise hobiga naise. Õhtuti ei mingit viiekäigulist bufeed, vaid kiired makaronid hakklihaga ning siis kattub laud ühtlase kihina pitside, paelte ja pärlitega. Parem leidke endale kokandushuviga kaaslane.
Ma olen teid nüüd hoiatanud...

Aga nüüd on ettevalmistused tehtud, homme hommikul algab suurüritus pihta ja vaatame, kuidas siis läheb. Viimasel nädalal olen istunud lugematu aja YouTube´is, kuhu on minu meelest pool maailma tarkust kokku kogutud, ja vaadanud kuidas ise soodsalt ja väheste oskustega igasuguseid ehete hoidmise rakiseid valmistada. Olen (jälle kord!) oma pere hulluks ajanud näiteks sellega et harutasin köögipaberirullidelt kogu paberi maha, selleks et sees olevat papist vutlarit kätte saada. Mul on nüüd kapi peal umbes poolemeetrine virn, kust siis lehthaaval paberit võtta saab. Rullid teipisin kenasti ära, värvisin üle ja moodustasin nende ning jupi kartongi abil maailma kõige jaburama käevõrude hoidiku. Ühel päeval ma võibolla isegi julgen seda insenertehnilist imetegu siin näidata. Mõelda vaid, mida kõike ühest köögipaberirulli vutlarist teha annab. Ja ma poleks seda kunagi teada saanud, kui internetijumal poleks YouTube´i välja mõelnud. Halleluja. 

Igatahes.... Kotid on nüüd pakitud, (loodetavasti) kõik vajalik kaasa võetud, ja homme siis selgub, kuidas kulgeb. 

Lökontinjuee....

Usun, et saan siin homme õhtul juba esimesi muljeid jagada.