Mina üldiselt suvel nii teengi. Milleks kinkida sõbrale keset suve kalli raha eest punt hingetuid lillepoe külmkapis lõdisenud lõikelilli, kui võib natuke vaeva näha ja panna kokku isikupärase ja suviselt sooja buketi. See on sama hea kui osta supermarketist koogi tegemiseks pakk sügavkülmutatud maasikaid, selle asemel et neid värsketena peenralt noppida või turult osta. (Eeldusel muidugi, et inimesel on olemas nii maasikamaa kui turg lähedal. :-) Saan aru et kõigil ei pruugi olla.)
Aga võib veel ka kolmandat moodi. Seda juhul, kui ollakse nõus veidi rohkem vaeva nägema ja pisut raha kulutama (mitte palju!).
Lillekimpude, olgu need siis lillepoe külmikust ostetute või põlluservalt korjatute, eluiga on ikkagi suhteliselt lühike ja kahjuks üle nädala-pooleteise ükski neist vaasis vastu ei pea.
Kui aga tahta, et kingitud lilled saajat veel kaua rõõmustaksid, siis võib kokku panna sellise "kimbu", nagu ma sel aastal oma empsile ehk Sursikule tegin.
Ostsin Hansaplantist hiigelsuure lillepoti ja istutasin sellesse hulganisti erinevaid suvelilli: kaks ripp-petuuniat, kaks sinilobeeliat, kirinõgese, paruktarna, südaja suutera, roomava metsvitsa ja rändtarniku. See õitseb tal veel sügise saabumiseni.
Sellise kimbu tegemine sõltub eelkõige muidugi saajast - kas tal on seda kuhugi panna ja kas tal on hiljem piisavalt tahtmist selle eest hoolitseda, näiteks kasta :-). Sealjuures ei ole vahet, kas saaja elab maal oma muruplatsiga elamises või linnas kortermajas. Mõne puhul võib ka selline kimp paar nädalaga ära kuivada, sest inimesed on ju erinevad.
Sursiku puhul ma võin kindel olla, et see kestab veel poole sügiseni. Tal on kombeks kingitud lillede eest hästi hoolt kanda, seda tõendab ka näiteks minu eelmisel aastal talle sünnipäevaks tehtud kiviktaimla, mis sel kevadel nägi välja selline (pilt tehtud vahetult pärast jaanipäeva)
Minu selleaastane kimp leidis kena koha otse värava kõrval, sissesõidutee veeres.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar