Ma olen näinud lugematul arvul pilte erinevates sisustusveebides ja -ajakirjades ja kus iganes veel vooditest, millele on elegantse lohakusega loobitud hunnik igas suuruses ja erineva kujuga ilupatju, ja mulle see meeldib.
Ostsin Abakhanist endale 4 erineva suurusega sisupatja ja asusin tegutsema.
Vahemärkusena võin öelda, et kuniks ma seda ideed enda peas marineerisin, nägin ma ühel ööl unes, täpselt missuguseid patju ma sinna tahan. Jajaa, unes jah. Ja täpselt kõiki mustreid ja tikandeid ja värve ja... ühesõnaga - täislaks. Ma tõusin muide üles ja joonistasin enam-vähem nähtud kavandid paberile, et meeles oleks.
Hommikul naersin ise ka, et ma ei ole enam vist päris normaalne. Vähe sellest et ma ärkvel olles mööda maja ringi käin ja mulle suvalistel ajahetkedel mingid ideed pähe löövad, nüüd ei saa enam rahulikult magada ka.
Aga see selleks. Padjad siis järgmised:
Padi nr 1
Keskmise osa tikkisin kirju mulineeniidiga (3 tooni sinist) tavalisele valgele puuvillasele kangale. Kuna kangas oli suhteliselt õhuke, liimisin pärast selle osa taha tugevduseks ka õhukese kihi liimiriiet. Helesinisetriibuline kangas on samuti puuvillane. Tikandit ääristava pitsi ostsin poest, kuna mul heegeldamisega suhe kui selline puudub. :-)
Padi nr 2
Selle padja keskmine osa on aga küll käsitsi heegeldatud. Selle eellugu on niisugune, et kui ma ennast alles Tarekese sisse seadma hakkasin, siis ma tegin loomulikult sealsetes kappides põhjaliku inventuuri - mida on ja mida puudu. Leidsin tohutu hunniku heegeldatud linasid ja linikuid ja muud sedasorti kraami. Mõned korralikud ja kasutuskõlblikud, mõned küll ilusad aga mõttetud, ja siis mingi hulga asju, mis nägid küll nii välja et nendega pole mitte midagi muud peale hakata kui lõkkesse. See muster oli üks nendest viimastest kandidaatidest. Nimelt oli see õmmeldud mingi ürg-koleda pruuni koti külge, mis oma hiilgeajal vist dekoratiivne padjapüür tahtis olla. Kes sellises solkmes küll kunagi sisekujunduselementi näha võis, sellele soovitaksin tõsiselt kaaluda visiiti silma- ja mõistusearsti juurde. Ühesõnaga - kole. Olin seda juba ära viskamas, aga käsi nagu natuke ikka tõrkus. Näputööinimese värk, no kuidas sa viskad kellegi töö ja vaeva niimoodi lihtsalt lõkkesse, sellega on ikkagi ju kunagi keegi vaeva näinud, oma töö ja ande sinna sisse pannud. Tulemus - ei läinud kohe lõkkeroaks, panin kõrvale nagu hiidlane varese. (Kes äkki ei tea, siis on üks lugu hiidlasest, kes teed mööda tulles maas varesekorjust märkas. Võttis mees korjuse, pistis taskusse ja ütles: "Mine tea, ehk läheb tarvis." Aasta pärast sattunud mees samasse kohta, tulnud korjus meelde. Kobanud siis taskus, leidnud peotäie sulgi mis varesest järgi olid jäänud selle ajaga, viskas mees suled taskust välja ja ütles: "Näed, ei läindki tarvis.")
Noh, nii siis minagi tegin. Aastat ei kulunudki, kui ma neid patju tegema hakkasin ja mul täpselt sellist tükki vaja läks. Kuna selle servad olid kohati veidi juba kannatada saanud, siis peitsin need nii sentimeetri jagu kanga alla ära. Ümber heegelmotiivi paigutasin peenikese riba broderiipitsi, kahe pitsivahele jätsin 5 mm laiuse vahe et sinine aluspõhi kenasti keskmise motiivi ära raamiks.Padi nr 3
Järgmisel korral siis üks hiidsuur ettevõtmine - voodi päevatekk. Pagan, sellega sai küll vaeva nähtud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar