teisipäev, 7. aprill 2015

Mida kõike inimene paari päevaga ära teha ei jõua....

Anna hullule pikem nädalavahetus ja selle juurde teadmine, et parasjagu ühtegi tähtaegadega koolitööd kukla taga ei põle, ja hull haarab kohe jälle oma paelte ja pärlite järele. Vanad harjumused on ikka visad alla andma, tõesti. Selle tõenduseks esitlen siin nüüd mõnda nendest asjadest, millega ma viimaste päevade jooksul valmis olen saanud.
Kõiki ei saa veel presenteerida, sest paar vidinat lähevad kingituseks ja neid ei tahaks saajale enne ära näidata.
Üks suuremat sorti projekt ei ole veel päris valmis ning sellest rääkimine nõuaks niikuinii eraldi peatükki.
Aga kõik muu tuleb nüüd riburadapidi siia:
1. Vikerkaarevärviline sall
Mäletan, et mingi 10 a tagasi põdesin ma totaalset sallihullust. Ostsin endale ohjeldamatult kokku erivärvilisi ja kõikvõimaliku mustriga salle ja rätikuid: suuremaid ja väiksemaid, paksemaid ja õhulisi.... siis läks see haigus nagu üle ja vahepealsetel aastatel lisandus senisele kogule ainult mõistlikkuse piires paar pashminat ja mõned enda maalitud siidisallid. Suure osa minu sõgedast kogust omastas Laura endale nukutekkideks, printsessiloorideks ja onniseinteks.

Praegu aga vaatan hirmuga et kunagine sallisaatan on jälle üles ärganud, sest minu vahepeal juba normaalmõõtmetesse kahanenud kollektsioon on sel kevadel taas hirmuäratava kiirusega kasvama hakanud.  
Üks näide on siin: ostsin poest 40 cm riba täiesti vastupandamatute värvidega šifoonkangast, ääristasin läbipaistva niidiga servad ära ja voila! - täitsa uus sall jälle juures!


2. Kahepoolne rõngassall
Ega üks ei jää ilma teiseta. Siin on järgmine kaunisasi, mille ma endale nüüd pühade ajal tegin. Need värvid sellel kangal olid taas sedavõrd lahedad et ma ei saanud neid poeletile jätta. Alguses tegin samuti nagu vikerkaaresalliga, et ääristasin servad läbipaistva niidiga ära ja kõik. Aga erinevalt vikerkaarekangast oli sellel siin parem- ja pahem pool selgesti eristatavad ja kanga pahupoolel värvid silmnähtavalt ähmasemad. See ei meeldinud mulle üldse mitte, kogu aeg pidin salli kohendama. Seega läksin uuesti poodi ja ostsin 40 cm riba musta kangast juurde. Ma ei oskagi öelda, mis selle musta kanga nimi olla võiks. Šifoon see pole, läbi ei paista, aga selline parajalt lidru riie, mis sobis. Harutasin nädalavahetusel varem viimistletud servad lahti ja õmblesin hoopis musta kanga pahupoolele. Otsad õmblesin kokku ja kokku tuli selline toru - ühelt poolt must, teiselt poolt värviline. Keeran 2x ümber kaela ja sall missugune!



3. Õunaussiroheline sall koos prossiga
Tõendamaks et ma mitte päris pööraseks ei ole oma sallivärgiga läinud, ütlen kohe ära et see sall õnneks ei ole mulle endale vaid läks kingituseks. Koos selle juurde kuuluva prossiga.
Materjaliks võrklükra (nii oli kangapoes kirjas!). Samamoodi tegemist rõngassalliga, mis 2x ümber kaela tuleb kerida ja siis sobivas kohas prossiga kaunistada.

Salli värv kahjuks on foto peal natuke läägeks jäänud, originaalis oli ikka veidike erksam. Tõsi küll, minu jaoks siiski pisut liiga leebe toon, aga salli saajale väidetavalt vägagi sobiv.

Nende rõngassallide idee sain ma viimasel nädalal mulle igalt poolt vastu jõllitavast Freya sallide reklaamist.
Aitäh, Freya-kesiganes, väga hea idee vahelduseks :-)



4. Pross salli juurde
Selline temaatiline pross siis salli juurde komplektiks.
Harjutasin pärltikandit. Jälle üks hirmlihtne asi, mida mina polnud varem sellisel kujul teinud.











5. Punane lehepross
Selle asjakese teine nimi võiks olla "kui tõesti enam midagi muud teha ei viitsi, aga näpud ikka veel sügelevad" :-).
Sedavõrd lihtne ja prosta asi et isegi imestan, kus ma seda nüüd õigupoolest kandma hakkan. Ilmselt mõne oma loendamatusse kogusse kuuluva salli küljes :-D








6. Kohustuslikud pühademunad
Lõppude lõpuks olid need ikkagi munadepühad, mille kestel ma kõik selle eelneva ja veel nii mõndagi muud tehtud sain.
Ja mune jõudsin ka värvida. Õigemini - minu eest värvisid mune vanakooli sibulakoored, aga need sinisekirjud on Laura-Heleeni kaunistatud. Mingi moodsama tehnoloogiaga a la kleepsud ja mingi imelik munavärv või -lakk, kes neil tänapäeval enam vahet teeb.






Tegelikult jõudsin veelgi asju teha, nagu ma juba alguses ütlesin, aga nendest edaspidi.

Üks ehtekomplekt nimelt sain valmis, aga selle esitlemisega ma veel veidi ootan ja siis kirjeldan seda tehnikat ka, mille ma jooksupealt välja mõtlesin. Ehk et juhtus see, mis minuga ikka tihtipeale juhtub - ma hakkan ühe plaaniga asja tegema, see muutub töö käigus hoopis teistsuguseks plaaniks ja lõpptulemus on hoopis midagi kolmandat, millel kahe eelmisega vähe pistmist on :-)
Lühidalt öeldes - tahtsin katsetada vaesemehe-varianti Shibori siidiga tehtud ehetest, aga välja tuli sootuks muu asi :-)

Ja veel üks suur töö, mis omaette peatükki väärib ja veel praegugi natuke poolikuks jäi, oli minu järjekordne mööblirappe reanimeerimise katsetus. Üks vana tugitool sai jälle uuesti ellu äratatud, ainult käetugedega tuleb veel pisut mõttetööd teha, seega - sellest siis pikemalt ja piltidega, kui valmis saab. Kui veab, siis järgmisel nädalavahetusel. Kui veab....


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar