Vaesemehe Shibori ja sinine invasioon Tarekeses

Aprilli alguses, kui mul siin see hirmus salli-ralli käis, mainisin ma möödaminnes et olen valmis saanud veel ühe ehtekomplekti, aga seda ei saa enne esitleda kui saaja sünnipäev möödas on. No et üllatust ära ei rikuks.

Nüüd on siis Kersti pidustused just-just läbi saanud ning ma võin rahumeeli kingitust ka siin näidata. 

Ja et kõik algusest peale ausalt ära rääkida, siis ega ma ausalt öeldes sellist lõpptulemust küll ette ei kujutanud, kui seda komplekti tegema hakkasin. 

Mul oli ikkagi plaan midagi Shibori siidiga tehtud ehete sarnast asja valmis saada. Kes veel ei tea, misasi see Shibori siid on, siis ma võin öelda et see on üks selline eriline, huvitav ja ilusate värvidega siidipael, millest saab suurepäraseid ehteid valmistada. Ma kasutaksin selle paela puhul sõna "plisseeritud", mis on küll üsna vanamoeline, ma isegi ei tea, kas seda tänapäeval enam kasutatakse. No näide on iseenesest siin, ma Etsy-st leidsin.

Ja sellest paelast tehakse imelisi ehteid. Natuke tuulasin internetis et paremaid näiteid leida ja mõned Pinterestist leitud pärlid olgu siis siinkohal ära toodud. 

 
Imelised, kas pole? Otse loomulikult tahtsin ma, vana harakas, selle kõik ju järele proovida! Et mul aga seda õiget Shibori paela kusagilt võtta ei olnud, siis nagu alati - kus häda kõige suurem, seal aegade jooksul kokku kogutud nodihunnik kõige lähem. Lappasin natuke oma kastides ja karpides ning leidsin, et punane tüllist kardinakangas ajab ka täitsa asja ära. Nii ma siis varustasingi ennast pildil näha olevate vajalike vahenditega: punane kangas, vildist alusmaterjal, läbipaistev niit ja pärlid.

Kuna minu kangal algupäraselt volte sees ei olnud, siis tuli mul need sinna ise tekitada. Selleks lükkasin ma nõelaga kangale kortsu sisse ja fikseerisin selle siis niidi ja pärlitega paika. Niimoodi. 

Kogu kupatuse sain kinnitada aluskanga külge, nõnda et see selle küljest kuhugi ei liikunud. 

Lõpptulemus nägi lähedalt vaadates välja niisugune.

Ehk et peaagu nagu Shibori, aga teisest küljest jällegi et... nagu üldse mitte. Ma mõtlen et kui võrrelda nende eespool toodud Pinteresti näidetega. Ehk et tahtsin küll enam-vähem samasugust, aga välja tuli täiesti uus kortsutehnika. 

Valmis komplekt ehk käevõru ja pross, näevad siis välja sellised:

Keerasin punase kanga servad üle äärte ja kinnitasin peitepistega musta siidvoodri mõlema tagumisele poolele. Käevõru kinnitub trukkidega, mida siit näha ei ole. 

Kuna selline veinpunane mulle üldse ei sobi värvina, aga Kerstile jällegi väga sobib, siis juhtuski nõnda et see komplekt hoopis temale kingituseks läks, mitte mulle endale eputamiseks :-)

Sissekande pealkirja teine pool räägi sinisest invasioonist Tarekeses. 

Jah, tõesti, ega see kevadine mururiisumine seal nii lihtne polegi kui arvata võiks, sest tõepoolest on muru sisse suurte laikudena ennast siniste tsivilisatsioonide esindajad sisse seadnud, nii et riisuda tuleb eriti ettevaatlikult, neid mitte vigastades. 

Ühed sissetungijad näevad välja sellised 

Teised sellised

 Ja kolmandad õige pisikesed, aga visad.

Ehk siis et meie kevad Tarekeses on tilluke ja sinine.