Hiigelprojekt "Ilmapuu" ehk kuidas sõpradele antud lubadusi täita. VOL 2

Selles peatükis läheb siis päris töö lahti!

Esimeses osas sai räägitud sellest, kuidas ma pärast pikki ajuasju lõpuks välja mõtlesin, mida ma siis tegema hakkan ja kuidas see umbkaudu välja nägema hakkab. Nüüd olen asjaga nii kaugel, et praktiliselt 1/3 kogu sellest hullusest on valmis. Ehk siis see sinine osa, mis peaks taevast sümboliseerima.
Korraks veel panen siia selle Excelis tehtud plaani üles, et meelde tuleks:

Printisin selle töö juures välja, siis on hea näpuga järge ajada et sassi ei läheks. Kuna Ilmapuu peaks legendi kohaselt ulatuma maast taevani, siis ongi nii et sinine osa sellel plaanil peaks idee järgi sümboliseerima taevast (mõned kollased täpid siis tähtedeks ka, eksju :-D), roheline muru ja puid ja muud värki ja must siis mulda ja maapõue.
Päris mitu päeva läks kangaste välja valimiseks ja leidmiseks. See on ju teada tõde, et kuigi mul on kodus umbes mustmiljon erinevat kangast, tundub alati uut tööd alustades et just need kõige õigemad ja just nimelt selleks tööks vajalikud/sobilikud kangad on puudu. Nii ka seekord. Siniseid kangaid on mul kodus virnade viisi, aga vaat neid õigeid... neid ei olnud. Hullupööra vedas, et leidsin täiesti juhuslikult Paldiski maantee Maidiga vabrikupoest kõik kolm korraga. Ja udusoodsa hinnaga veel ka, kusjuures. Pärisrahas 35.- krooni meeter.
Nojah. Igatahes kulus mul kõva paar päeva vajaliku hulga lappide väljalõikamiseks. Ma tegelikult vihkan seda osa tööst lapitekkide tegemise juures kõige rohkem. Ilgelt igav on neid niimoodi hekseldada.
Aga hunnikud muudkui kerkisid ja lõpuks oli pilt selline:

Rohelisi ma veel välja lõigata ei viitsinud, kui aus olla, sest taevas teab, millal ma lõpuks nendeni jõudma pidin.
Aga siniseid hakkasin siis näpuga plaani mööda järge ajades paika panema. Üle 5 rea korraga kokku panna ei saanud, sest arvestuslikult pidin ma kohe peale lappide paikasättimist jõudma need ka kokku õmmelda. Järgmisele päevale ei saanud midagi jätta, sest muidu oleksin ma ise või Laura need ilmtingimata laiali astunud. Ega ikka ei viitsi mööda seinaääri käia, kui keset tuba mingid lemled laiali on laotatud.
Põhimõtteliselt nägi pilt kogu aeg välja selline:

Ma oleksin elu suurim valevorst, kui ma ütleksin, et nende kokkuõmblemine mingi lõbus töö oli. Üsna nüri tegevus, tuleb öelda. Aga ma kulutasin sellele terve nädalavahetuse ja praeguseks hetkeks hakkab asi juba ilmet võtma, võib öelda.

Lõpuks jõudsin isegi juba esimeste roheliste lipikuteni, aga ma kahtlustan, et neid ma küll kõiki korraga ei viitsi välja lõigata. Kuna ma ju tean, kui palju mul neid vaja on lõppude lõpuks, siis ma ilmselt hakin neid jupikaupa.
Pahupoole pealt on kogu töö isegi natuke nunnum. Igatahes saab sealt aimu, milline hunnik õmblusi tuli mul nende lipikute kokkusaamiseks ära teha.

Praegu on jälle väike paus töös sees, sest ma vahepeal teen ikka muid asju ka. Mul on ju kogu aeg mingi 4-5 rauda korraga tules :-)
Üldiselt ma plaaningi vahepeal oma tuttuut-tuunitud seelikut siin varsti presenteerida ja mõned mobiilikotid on veel töös ja ühed kindad vist homse hommiku seisuga ka. Ja vahepeal käisin ma veel Abakhanis oma jaapani-idee jaoks kangaid otsimas, sest vaat neid oli mul küll vaja spetsiaaalseid, mitte mingeid suvalisi. Õnneks saab see olema oluliselt väiksem projekt (mahuliselt) kui ilmapuu oma, aga ....
Aga kõik omal ajal.
"Ilmapuu" projekt jätkub ja kui miskit edasi on jälle arenenud, annan teada :-)