Mustade roosidega mobiilikott ja organzast roosi tegemine

See on selles mõttes nüüd üsna kasulik peatükk, et ma näitan ja õpetan, kuidas ise lihtsalt ilusat roosi tikkida. ja natuke räägin muidugi valmissaanud moobiilikotist ka.

Ehk et alustan ikkagi mobiilikotist. Punasest, mustade roosidega. Mulle hirmsasti punased asjad meeldivad, niikaua kuni need jäävad riiete, ehete, hoidku-taevas-kingade, juuste, autode või mille iganes piiridesse. Ainult punased toidud ei meeldi, neid ma ei söö lihtsalt. Mitte ühtegi praktiliselt. Redise koorin ka ära, kui teada tahate.
Alguses ma tegelikult plaanisin Priidule hoopis teistsugust mobiilikotti teha. Punast sellegipoolest, sest see oli tema soov, aga kuna me just olime Marja juures kursustel õppinud inglise käsitöö-lapitehnikat, siis esimene kavand valmis mul hoopis selle järgi. Aga mida rohkem ma seda nikerdasin, seda rohkem mulle tundus, et pole ikka päris see mis ta olema peaks, ja et ei sobi nagu mitte. Kuna ma ei tunne seda inimest, kellele ta selle lõpuks kinkis ega ole teda näinud, siis pidin Priidu enda järgi otsustama, milline see lõpptulemus võiks olla. Ja see inglise lapitehnikas variant ei läinud selle kuvandiga absoluutselt kokku.
Üldiselt ongi nii, et kõige raskem on teha asju inimesele, keda ma näinud ei ole. OK, ma ei jõua ometi kõiki inimesi isiklikult tunda, aga vähemalt pildi pealt võiksin teda näinud olla. Siis tekiks mingi ettekujutus, millise stiiliga asja valmis teha. Vastasel korral on alati üsna suur võimalus täiesti puusse panna.
Ühesõnaga - ma viskasin selle lapitehnikas variandi kus seda ja teist ja alustasin otsast peale. Valisin hoopis uued kangad ja teise tehnika. Proovisin ühte teist varianti, mida me ka samas tunnis olime õppinud - n.ö. kangalaineid. Noh, kui Marja seda ette näitas, tundus see üsna lihtne olevat. Tegelikult on selliste kaarjate tükkide kokkupassitamine üks igavene jamanauskas ja ma siiamaani ei ole asjale päris pihta saanud ning tulemus valmib alati mingisugusel juhuslikkuse printsiibil - 50:50 õnnestub/ei õnnestu.
Õnneks seekord õnnestus.
Pmst näeb see asi siis välja selline alguses.

Nende kaarjate külgede kokku panemine, nii et üks kangastest ei hakkaks lokkima, on ikka täielik õudus. Ja mul on lausa kavatsus terve oma jaapani-ideeline seinapilt selles stiilis teha. Taevas ise teab, kuidas see mul õnnestub. Aga no ma poleks ju mina, kui ma midagi niisama lihtsat
ette võtaksin. Ma pean oma ajud ikka šveitsi juustuks murendama, et midagi valmis teha.
Kui ma olin siis need küljed kokku õmmelnud, tulid roosid juba iseenesest. Nagu nad oleksid juba algusest peale seal olema pidanud (kuigi algselt polnud mul neid mõtteski olnud).

Ja nii ta valmis saigi, see mobiilikott. Mulle kusjuures endale tundub, et see kukkus välja üks ilusamaid, mida ma üldse teinud olen. (Üks pruun oli ka kunagi veel, mis mulle endale väga meeldis. Ka roosidega.)

Aga nüüd siis sellest, kuidas Abakhani kangapood pankrotti ajada ja ise endale ilusaid roose tikkida. Abakhan minu meelest müüb neid täiesti ebaseaduslikult kalli hinnaga.
Vaja läheb suure silmaga nõela (soovitavalt terava otsaga), organzapaela ja paelaga suhteliselt sama värvi niiti. Väga laia paela ei maksa võtta, väga kitsast samuti mitte. Kõige optimaalsem on kuskil 0.5-1 cm laiune pael. Ja siis loomulikult seda riiet või eset, mille peale roosi tikkima hakatakse.
Kõigepealt tuleb niidiga õmmelda viieharuline täht või helbeke. Alustada võib keskelt ja õmmelda väljapoole või mõnest harust, vahet pole. Kindlasti peab niidi alguse kinnitama sõlmega ja niidi lõpp tuleb ka üsna kindlalt kinni õmmelda, sest sellest saab tulevasele roosile niiöelda karkass ja see peab tugev olema. Mina olen isegi kasutanud topeltniiti mõnikord.

Ja siis tuleb paelaosa. Targad raamatud õpetavad küll, et organzatikandit tuleb alustada sellega, et pael tuleb ilma sõlmeta, iseendast läbi õmmeldes kinnitada, aga mina oma talupojamõistusega leian ikka, et pole midagi kindlamat kui üks korralik sõlm :-) Vähemalt mis puutub paeltikandi tegemisse. Madal- ja ristpistetöödes ma olen nüüd sellest ketserlikust kombest hakanud üle saama, aga paelast roose tikkides teen ikka paelale korraliku sõlme otsa, et kindel oleks. Pael tuleb siis üsna tähekese keskkoha juurest üles kangale tuua ja siis hakata seda läbi tähekese põimima - kordamööda, ikka ühe haru pealt ja järgmise haru alt. ja niimoodi ringiratast, kuni täheke on paelaga täidetud. Vahepeal tasub paela natuke ise ka keerutada, kui on näha, et ta nõela järgi liiga otse keerab.
Piltlikult näeb asi välja siis selliselt:
Pael kanga peale ja kohe põimima.

Siin on juba paar ringi tehtud.

Lõpuks, kui roos juba piisavalt suur on ja niidiga õmmeldud harusid enam näha pole, võib roosi ära lõpetada. Lihtsalt tõmmata pael uuesti läbi kanga pahupoolele ja seal kindlalt kinnitada. Lehe võib ka teha, kui soovi on. Niimoodi.

Rõõmsat tikkimist!