Uus parv siurusid, sekka mõned liblikad ja üks tark öökull

Kevad on tõesti peagi käes, sest siurusid muudkui sünnib. Enamik inimesi värvis eelmisel nädalavahetusel kanamune, mina seevastu "värvisin" linnuprosse ja muid tegelasi.
Kogu nädalavahetuse töö tulemus sai selline:

1. "Ma tahan kollast lindu, mille sees on natuke rohelist ka ja vikerkaarevärve" 

Pärast selgus, et rohelise all mõtles soovija veel täiesti spetsiaalset tooni, mitte mingit niisama suvalist. Oi, kuidas ma oma pead murdsin, et kuidas ma sellised värvid omavahel küll kokku sobitan... kollane ja mereroheliline minu sisemisel värvipaletil kohe üldse ei haaku, ja sinna veel vikerkaar!
Aga niisugune ta lõpuks tuli ja kuuldavasti oli omanik ülirahul. Minul sellest ainult rõõm.


2. Ka järgmise linnu puhul tuli nõutav värvipalett kaasa. 

Nagu kiuste oli mul sel hetkel ainult 4 sorti lillasid pärleid, millest 3 ei sobinud nõutud tooniga üleüldse. See tähendab, et hakkasin sobiva tooniga helmeid otsima ja noh, nüüd ma võin öelda et mul on umbes 7-8-9 eri suuruses ja toonis lillasid pärleid, mis kõik võiksid selle paletiga kokku sobida.

Halli asemel otsustasin jaheda mündirohelise kasuks, kuna lilla ise on ja külm toon.
Liiatogi kipub hall lillat "ära sööma", samas kui roheline toob selle ilusa värvi kogu oma erksuses esile. 







3. Öökull

Öökulli on minult varemgi ääri-veeri küsitud, aga ma olen alati veidi kahtlevale seisukohale jänud ja kuna ükski jutt pole konkreetseid toone võtnud, siis pole ise ka pakkunud. Minu meelest on öökulli kujutisega ehteid kõik kohad täis, millest on tegelikult kahju, sest ta on nii äge lind muidu.
Aga seekord nõuti selgelt ja ma siis mõtlesin, et olgu peale. Eriti kui värvisooviks oli rohelise- ja sinisekirju. Sel juhul võib veidi ka välimusega "hullu panna" :-D.
Ealdi šablooni ei hakanudki tegema, joonistasin otse kangale.
Tänasin õnne, et ma kunagi midagi ära ei viska, vaid ikka taaskasutusse võtan kui vähegi võimalik. Hiljaaegu alles korjasin oma sellised ehted kokku, mille osas otsustasin, et neid enam mitte iial-iial endale külge ei pane. Harutasin kõik pärlid ja detailid üles, millest veel midagi teha saab, ja panin kõrvale.
Muuhulgas oli mul üks paar täiesti ebamaise suuruse, kuju ja raskusega kõrvarõngaid, mille ma olin kunagi .... ma ei teagi, millise aine mõju all olles endale ostnud.  Neid ei olnud ma üldse pärast proovimist kõrva pannud ja nüüd lõin nendele ka tangid külge. Sain terve peotäie ägedaid detaile, millest 2 kulusid nüüd täpselt öökulli silmadeks ära. Nagu oleks loodud selle jaoks.
Ema mul vaatas küll seda lindu ja ütles et tema pole ilmaski nii väikese nokaga öökulli näinud. Aga sinise-rohelisekirjut muidu oled või?, küsisin vastu :-D. Minu meelest väga ilus nina tuli välja, swarowski kristallist ja puha...

4. Samblaroheline liblikas

Selle isendiga olen ma jälle ise erakordselt rahul, kuigi liblikaid on keerulisem teha kui lindu.
See kahe tiiva identne töötlus ajab mu lihtsalt hulluks.






Ja siin on veel kaks siurut, mis valmisid juba üle-eelmisel nädalal, aga on ka oma blogi-tähelendu oodanud.

5. Minu enda seni kõige lemmikum siuru

Näpuotsaga kuukive ja swarovsky kristalle ja muidu ilusaid asju.
Ja see helesinine värv on lihtsalt jumalik!

Omanik saatis ka pildi linnust mantli küljes. Tõesti hämmastav, kuidas teise  valguse käes ja teise rakursi alt pildistatuna jääb sama lind hoopis teist värvi. See annab alust kahtlustada, et ega see mantelgi vist nii hallitooniline ei ole. Kinnituse kohaselt pidada hoopis helelilla olema :-).





6. Pontsakas leevikeselaadne toode

Täpselt selle kirjelduse põhjal hakkasin seda siurut siis tegema. Lisasin šablooni kõhule paar lisakilo ja muu on juba ajalugu. :-)
Pärast vaatasin küll, et päris leevikesel on halli palju rohkem, aga öeldi ju - leevikeselaadne toode. 



Nüüd on suurema siurutootmisega vist väike paus tekkimas, laual on hoopis mõned teistsugused projektid. Aga ega ma ei garanteeri küll, et ma vahepeale ka mõnda siurut vahele ei võta. Eksamile või tööle või lihtsalt kevadele.