Kevadine siuruparv, liblikad ja muid toimetusi

Kuna ükshaaval ei jõua oma tegemisi siia blogisse sisse kanda, siis olen asunud optimeerimise lainele ja kogun mingi aja jooksul tehtud asjakesed kokku ning panen siis ühte postitusse.
Nii nüüdki. Terve parv linnukesi, kelle ma lõpuks tänu Lee utsitamisele siurudeks nimetasin, on valmis saanud ja tundub, et neile tuleb veel päris palju lisa. Noobel Siuruklubi saab muudkui uusi liikmeid juurde, mis on ju ainult tore. Mulle ikka väga meeldib neid teha ja iga väike tegelane on nagu väike pärl suures rõõmukaelakees. Las nad siis olla seal nagu pääsukesed traadi peal.
Aga et lugu liiga üksluiseks ei läheks, siis ikka tuleb sekka muid tegelasi ka. Liblikaid ja vidinaid.

Siin on siis eelmise nädalavahetuse tegemised: üks siuru, mis praeguseks Tartusse kolinud on, üks juukseklamber ja üks liblikas. 

Et selle liblika lugu algusest peale ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas ma jälle nädalavahetusel Karnaluksis käisin. Läksin kindla teadmisega, et vajan ainult prossitoorikuid ja sobivat paela, millega parandada oma punase kleidi alumist serva, kuhu ma ühel hommikul unise peaga augu sisse triikisin. JA MUUD MIDAGI EI OSTA!!! Mul jääb üle küll ainult südamest õnnelik olla, et minu jumalal on huumorimeel, muidu oleksin ma ikka päris hädas. Igatahes tundub mulle, et teenisin selle naljaplaaniga tema käest boonuspunkte terveks nädalaks, sest kuidas muidu seletada et tervelt 5 päeva ei juhtunudki mingeid suuremaid jamasid. Ma arvan, et ta lihtsalt naeris ikka veel ja tal polnud sellepärast aega mulle mingeid üllatusi risti-rästi jalgu lükata. Et huumorit jagada, siis palun väga, siin on kõik see millega ma koju naasesin, olles ainult prossitoorikuid ja paela ostnud....

Tähelepanelik vaatleja näeb kindlasti pildi ülemises servas kahte üliägeda värviga niiti. Nendest ma vaatasin kohe, et saaks kokku pannes ägeda värvikombinatsiooniga asja. Siis läks paar päeva mööda ning kolleeg Marit imbus töö juures minu kabinetti. Näitas enda seljas olevat petrooleumisinist kleiti ja ütles, et sinna on liblikat vaja. Ja mina kohe mõistsin, et täpselt seda värvi taustale see lilla-rohelise kooslus sobiks! Tehtud-mõeldud! Nii sündiski selline pisut pöörane pross. Ma muidugi ei suutnud ennast taltsutada ja lisasin veel träpsu kollast, et asi eriti kirju oleks. Mina ise jäin tulemusega rahule ja õnneks Marit ka :-)

Selle juukseklambri olin ma Anule juba peaaegu aasta aega tagasi lubanud. Lõpuks sai siis valmis, kaua tehtud-kaunikene. Mulle endale hullult meeldib see roheliste toonidega mängimine ja väike aimatav lilla detail sinna juurde oli ka nagu kirss tordile mu meelest. Anu jäi ka rahule.

See sinine siuru sündis seepärast, et armas sõber Sigrit, kes oli just ühe siuru endale veidi aega soetanud, leidis et tal on sinist ka väga vaja. Talle meeldis tegelikult üks teine (see, mille ma oma pinginaabrile Iivile tegin), aga et ma kunagi kahte ühesugust asja ei tee, siis muidugi sai Sigrit endale täiesti oma sinise siuru. Igatahes kolis see lind oma õe juurde Tartusse ja peab nüüd ülikoolilinnas mantlihõlma küljes rantjeepõlve. Fotokinnitus selle kohta, et ta elu ja tervisega kohale jõudis, on mul täitsa olemas:

Sinine siuru Tartus

Sinise siuru vanem õde sealsamas :-)

Lisaks liblikale tahtsin seda lilla-rohelise värvikombinatsiooni ikka veel kasutada, sest see on lihtsalt nii äge, aga enne kui jõudsin niiöelda nõela vilti lüüa, avastasin oma vanast käsitööasjade kastist, kuhu ma juba umbes pool aastat pole sisse vaadanud, arvates, et mis seal peale pitside-paelte-nööpide ikka on, täiesti ootamatu varanduse! Selgub, et ma olen mingil X.-ajal endale veelgi samasuguseid siidiniite ostnud ja seal kastis nad nüüd siis ootasid, kuni ma nad leian. Tähendab, mul on kas liiga palju käsitööasju või ma olen täiesti haldussuutmatu nende üle arvestuse pidamisel....

Lühidalt öeldes leidsin ma sealt muuhulgas ühe huvitavat tooni pruuni niidi ja selle tulemusel tegin katsetuse korras ühe väikese 1cm laiuse tikitud käepaela. Anule.

Kuna see mulle endale väga meeldima hakkas, siis ma kahtlustan, et neid saab sellele esimesele ka üsna mitmeid lisaks tulema edaspidi.

Siin on suur siuruparv paar nädalat tagasi. Neid ma olen juba näidanud, aga lähivõtted siis ka. 

See on Agne kollane. Mulle tundus, et ainult kollane üksi jääb natuke liiga ühetaoliseks, seega ma natuke viskasin siia elektrisinist särtsu sisse.
Täitsa hästi tuli välja. 

Karin ise tegelikult kannab ühte roosa-hallikirjut siurut, aga selle tahtis ta oma sõbrale. Värvisooviks oli, et peab olema lõheroosa ja salatirohelise kirju.
Esimene katsetus neid värve kokku sobitada läks mul aia taha. Vähemalt ma ise kujutasin vaimusilmas hoopis teistsugust pilti ette, nii et esimene roosa-roheline katsetus oli peaaegu õnnetuks orvuks jäämas, kui tuli kolleeg Yngve ja ütles, et see värvuke, millele mina isegi värvi ei osanud pakkuda, on täitsa tema jagu. Ja tõesti, Yngvele sobis see lind just nii nagu olekski tema jaoks tehtud. 

Karini roosa-hall siuru

Yngve värvitu värviline siuru

No igatahes katse nr 2 oli see, millega ma ise rahule jäin, kui nüüd selle salatirohelise ja lõheroosa juurde tagasi tulla. 

Vahva pinginaaber Iivi, kelle ma endale sel aastal koolist leidsin, on selle sinise siuru omanik. 

Neid metsarohelisi asju teen ma ikka tõesti eriti hea meelega. Riina rohenäpil sain ära katsetada nii litrite õmblemise (huvitav, et see piltide peal ja õppevideotes tundub alati nii lihtne, aga tegelikult on üks ilge nosserdamine) kui saba peal oleva tikitud paelast pitsi.

Selleks korraks arhiveerimisega ühel pool. :-)

Üks lavendlililla-rohelisekirju siuru ja rohelistes toonides liblikas ootavad veel tegemist ja paar mõtet on veel, aga siis tuleb hakata oma kleite tuunima. 

Ma pole juba väga kaua aega riideid uuendanud, aga tundub et kevad teeb oma töö. Juba küpseb peas mõtteke ühele sinisele kleidile väikese abistava tikandi tegemisest ja no muidugi minu punase kleidi grande katastroofe magnifico ootab parandamist. Sellest ka õppetund et varajastel hommikutundidel, unise peaga ja poolmagavas olekus ei tohiks mingil juhul ohtlikke kodumasinaid (triikraud) käsitseda. Võivad tekkida augud kleitidesse....