Käsitöömesilane: Mandalakee teine elu, mõned uued siurud ja muud tegelased

Paar aastat tagasi, kui ma alles kogu seda pärlitikandi teemat harjutama hakkasin, tegin endale esimese katsetükina kohe ühe parajalt piraka ja silmatorkava kaelaehte, mis kellelgi naljalt märkamata ei jää. Sest milleks alustada mingi tagasihoidliku proovitööga, kui võib kohe suurelt ette võtta, eksole. Nii minu moodi....
Ma olen seda ehet tänaseni ikka omajagu kandnud ka, aga ausalt öeldes häiris mind selle juures päris mitu asja.
Esiteks ei olnud ma sel ajal veel äärte vormistamist selgeks saanud ja seepärast kriipis selle töö viimistlus kogu aeg mu silma.
Teiseks olin ma teinud selle liiga õhukese kanga peale, mistõttu hoidis kogu jäik ja raske tikand ennast natuke kummis nagu setu sõlg. Aga kui sõlg peabki kummis olema, siis minu kaelakee kohe kindlasti ei pidanud, nii et see ärritas mind iga kord, kui mu pilk sinna peale langes.
Ja kolmandaks ei olnud mul tol ajal vähimatki nägemust sellest, kuidas ta võiks kaelas rippuda, nii et ma kasutasin kõige lihtsamat varianti - paela. Kandmise mõttes mitte kõige mõnusam lahendus.
Nüüd lõpuks sai mu kannatus otsa ja ühel päeval koju tulles võtsin oma pärlitest "pudipõlle" kaelast ning lõin käärid sisse. Harutasin kõik servapärlid üles, võtsin tagumise kanga ära ja viskasin paelad minema. Vormistasin uue ääre, panin taha paksemat sorti vildi ning suutsin pärast pikka kaalumist ja valimist leida ka sobivad pärlid kee ossa.
Minu meelest on tulemus palju parem kui alguses. Üleval siis esialgne versioon, allpool uuendatud välimus. Pildid on muidugi tehtud eri aegadel ja eri valgusega (esimene millalgi õhtul ja teine päevavalguses), seetõttu tunduvad värvid erinevad.

Kõikidel ehetel muidugi nii hästi ei lähe. Viimatise inventuuri ajal leidsid oma otsa päris mitu kaelakeed ja kõrvarõngapaari, mis oma aja ikka nii ära olid elanud, et läksid täies mahus lammutamisele ja ootavad nüüd fööniksina taassündi mõne teise ehte sees.

Vanade parandamise kõrval on mõned uued asjad ka jälle sündinud.
Nt kaks uut siurut, mõlemad roosa-hallikirjud. Järgmisel nädalal selgub, kumb neist endale enne uue omaniku leiab:

Taheti vanaroosa ja hallikirjut, aga minu esimene katsetus tuli natuke liiga erksavärviline.
Tegin plaan B ka, eks näis kumb nüüd loosi läheb.
Erksamal roosal on tiiva sees mingi poolvääriskivi, mille ostsin Kanela poest, aga taevas seda nüüd enam mäletab, mis ta nimi oli :-). Ülemisel roosal on tiivakivi ümber olevad suured hallid pärlid ka mingi naturaalne teema, aga jällegi - keine blasse ahnung, misasjad täpselt.