laupäev, 16. juuli 2016

Tikitud seinapilt kööki

Mulle on alati meeldinud väikesed sõnumeid või tsitaate kandvad sisekujunduselemendid. Meil pole neid küll kodus kunagi olnud, kui ma oma lapsepõlve meenutan, aga niipea kui kolisin omaette, tekkisid sellised vidinad mulle elamisse - raamitud lausekesed, mõtteteradega post-it´id ja muu taoline nänn. Kust mul selline armastus niisuguste "poole jalaga feng-shui asjade" vastu alguse on saanud, ma ei teagi, aga ilmselt on selles süüdi mõni nähtud pilt või telesaade.
Tean, et esimese vabariigi ajal tikkisid naised kodus seintele Piibli-teemalisi tsitaate ja niisama toredaid lausekesi a la "Kes hommikuti külas käib, see asjata ei longi" jne. :-) Näiteks "Kuulsuse narride" telelavastuses on selline linik Vesipruuli toas silmapesukausi kohal seina peal. Vist oli sellel kirjas et kes silmi peseb, on ärgas ja värske terve päeva või midagi taolist. :-)
Meil on ka kodus terve pakk vanu eestiaegseid "Taluperenaise" ajakirju, ilmselt veel minu vana-vanaema ajast. Lapsena sai neid neid päris põhjalikult studeeritud. Seal oli ka, mäletan, igasuguseid huvitavaid asju, võimalik siis et olen ka sealt näinud.

Praegu on selliseid "teadetetahvleid" kõik kohad täis, alates söögikohtadest (nt Vapiano, Pööbel, Babyback Ribs & BBQ jne) kuni sisustusajakirjades reklaamitud kodudeni välja. Eestis on vist isegi üks ettevõte, mis selliseid eestikeelseid pildikesi müüb, äkki mingi Seinatera vm... Teen neile nüüd siin tasuta reklaami, eksole. :-) Inglisekeelseid sildikesi leiab ka juba igal pool.

Lugesin just hiljuti, ei mäletagi enam, kuskohast, et kuna sellised tsitaadikesed elamises on inimeste seas sedavõrd populaarsed, siis olevat see "edumeelsete sisekujundajate" meelest juba täiesti ajast ja arust teema ja täiesti out. Veider... iga kord kui inimestele midagi meeldima hakkab, ilmuvad kusagilt lagedale mingid kõiketeadjad spetsialistid, kes otsustavad et see miski on täielik mainstream-kräpp ja ükski moeteadlik inimene ei tohiks selliste hullustega kaasa minna. Misajast küll diplom selle omanikule erialase tõemonopoli annab, ei kujuta ettegi.

Kuna mulle teiste arvamused sellistes küsimustes eriti korda ei lähe, siis trükin-tikin-maalin mina oma koju ikka just niipalju mõtteterasid kui ise heaks arvan. Olen sellistes asjades heameelega vanamoodne ja out.
Ja vähe sellest, ma teen neid veel teistele ka! :-). Näiteks tänane peategelane läks hoopis mu empsile sünnipäevakingituseks tema kööki. Esiteks oli tal just üks sein tühi ja ta otsis sinna mingit pilti ning teiseks lin tal hädasti vaja kööki punaseid detaile juurde. Niisiis liitsin 1+1 kokku ja otsustasin, et selline pilt-sisekujundusdetail on tal sealt puudu. Pealegi, mulle tundub et talle vist meedivad minu tehtud asjad, kui lapitööd välja arvata. Aga talle lihtsalt ei meeldi lapitehnika.

Punast tikkimisriiet mul kodus oli, sobiliku suurusega pildiraami leidmine poest ei olnud ka teema, aga mida ei olnud, oli muster. Internetist võib lihtsa otsimise peale leida ingliskeelseid variante, aga eesti keeles, olen kindel, ei ole keegi sellist asja varem teinud. Või kui on, siis pole seda igatahes internetis.
Mis viis mind jälle selle igivana postulaadi juurde et kui sa tahad et midagi saaks korralikult tehtud, tuleb sul see endal ära teha. Punkt. Mõeldud-tehtud. Mõõtsin välja, mitu pistet vasakult paremale ja ülalt alla kulub ning hakkasin siis sellesse ruumi sobivat mustrit looma.

Kuna mul oli kodus käepärast ainult suur rull vanaaegset millimeetripaberit (taevas teab, milleks Torisejal seda jälle tarvis on läinud kunagi), siis joonistasin mustri sellele. Tuli ilge lahmakas :-D

Viimased ristikesed märkisin paberile veel napilt enne Saku sõprade juurde jaanipäevale minemist, sest sinna tuleb alati käsitöö kaasa võtta, ükskõik kas on siis mingi suuremat sorti üritus vaja maha pidada või niisama külla minna. Raudpolt-kindlalt lõppevad kõik sealsed istumised lõpuks sellega, et mehed jorisevad garaažis õlle ja noolemänguga ja naised istuvad oma jookidega toas ja teevad näputööd. :-D
Ei olnud seegi pidu teistmoodi.

Kuna mustrit pole palju, siis oli mul sealt koju jõudes juba tubli 1/3 asjast valmis. Selle, et mittetekstilised vidinad hoopis teistvärvi niidiga teha, mõtlesin ma seal kohapeal välja ja Ulrica ohverdas mulle seepeale kõik oma pruunid õmblusniidid. Muidu üldiselt on tekstiosa tehtud 3-niidi jämeduse mulineega.

Otsustasin mustri ikkagi Excelisse ka kanda, ehk leiab keegi selle siit ja arvab, et võiks endale ka samasuguse teha.
Aga palin, ma pole kade.
Kes eraldi faili tahab, andku teada, ma saadan meiliga.
Aga töö muudkui edenes.
Vahepeal jäi korraks soiku ka, kuna mul tuli muid huvitavamaid mõtteid, aga et empsi sünnipäev on alles juuli keskel, siis ei olnud eriti kiiret.

Sobiva 50 x 60 cm raami leidsin Kristiine Prismast.








Valmis pildi paigutasin raami ja selline see siis välja näeb.












Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar