Täiesti saadaval asjad

Kuna mul sel aastal on erakorraliselt olnud aega käsitööd teha ka juba enne jaanipäeva, siis olen väheke hoogu sattunud ja nüüd on mul hulk asju valmis, mis endale omanikku otsivad.
Kes endale midagi meelepärast leiab, võtke ühendust. Või kui kellelgi mingeid omaenda erisoove on, andke ka teada.

Esmalt tabas mind vildist ja pärlitest prosside tegemise hoog, sest mulle tundus et mul endal on täpselt paar tükki puudu ja nii see läks. Pinterest, vana veebi-Põrgu, viskas mulle aga aina uusi ja uusi mõtteid pähe, milliseid kõiki võiks teha, ja nii ma siis muudkui nikerdasin.
Köögilaual oli pidevalt selline kaos ja kõik see mees kolis oma taldrikutega elutuppa, sest no kus sa saad siis olla, kui hull köögis käsitööhoogu sattus:

Läbimõõt 6 cm

Läbimõõt 7 cm

Läbimõõt 6,5 cm

Mõõdud 8,5 x 6 cm

Läbiõõt 5 cm

Mõõdud 5 x 5 cm

Läbimõõt 6 cm

Läbimõõt 6,5 cm

Läbimõõt 6,5 cm

Läbimõõt 7 cm

Mõõdud 5,5 x 6 cm

Mõõdud 4 x 8 cm

Lisaks prossidele olen ma joonelt valmis saanud ka mitu kaelakeed:

Kee pikkus 53 cm, ripatsi läbimõõt 5 cm

Kee pikkus 53 cm, ripats 3,5 (+ narmad 2cm) x 4 cm

Kee pikkus 50 cm, ripatsi
mõõdud 3,5 x 4 cm

Ja seegi pole veel kõik!
On juukseklambreid saadaval. Näiteks sellised:

Mõõdud 4,5 x 10 cm

Mõõdud 4,5 x 11 cm

Asju tuleb muudkui juurde ka!

Tikitud kõrvarõngad

Need kõrvarõngad oleks vabalt võinud olemata ka olla, sest ega mul nende tegemist plaanis küll polnud. Olin just lõpetanud oma ristpistes roosikaelakee tegemise ja vaevlesin näputööjääknähtude käes ehk lahtiseletatult - käisin mööda tuba edasi-tagasi ja ei teadnud, kuhu oma nokitsemisest tekkinud energiaülejääke ära kulutada. Uut suurt projekti ei tahtnud veel alustada ja ühtegi poolikut tööd ka käepärast ei olnud. Niikaua sebisin kuni mees-inimesel ühel hetkel siiber sai ja ta mulle ütles: "Ära tallu siin ringi, mine parem tiki või nokitse midagi seal oma asjadega."
Olin ettevaatamatult televiisori vaatamist segama sattunud...

Läksingi siin tagasi oma paelte-pärlite-vidinate juurde ja vaatasin, mis mul parajasti käepärast on. Ega ma alguses ei teadnud, mis sellest kõigest lõpuks väljs tulema peaks, aga hakkasin pihta ja töö käigus kujunes nii välja et kahest väikesest platakast, nagu ma neid nimetasin, hakkasid kujunema kõrvarõngad.

Kõigepealt lõikasin roosast vildist välja ümmargused 3,5 cm diameetriga ringid. Siis lõikasin nende järgi välja mustast kangast samasugused ja liimisin need omavahel kokku. Musta kangana kasutasin kangapoes müüdavat musta satiinkandi kangast, sest teist sobivat musta läikega kagast mul sel hetkel polnud ja jupp kanti oli kusagilt üle jäänud. Pressisin selle sirgeks ja kasutasin ära.

Kui olin musta kanga roosa vildi külge liiminud, lõikasin musta kanga samuti õmmarguselt välja, kuid jätsin servadesse ca 8-9 mm varu. Selle keerasin pahupoolele ära ja õmblesin ääre tillukeste üleäärepistetega kokku. Edasi joonistasin markeriga mõlemale samasuguse lilleoksa.

Kui olin lilleoksad siidist 1-kordse mulineeniidiga välja tikkinud, õmblesin eemises etapis õmmeldud üleäärepisted helesinise nidiga veel üle.

Leidsin oma varudest veel ühe killukese ägedat kangast, mida tahtsin ära kasutada. Lõikasin jällegi õmblusvarudega ringid ja liimisin keskelt tikitud platakate külge. Aga ainult keskelt, sest edasi hakkasin lihtsalt kirju kanga servasid sissepoole ära keerama ja kangast piki ringi serva kinni õmblema.

Siin pildil on näha, kuidas ma kirju kanga täpselt piki helesinist serva tillukeste pistetega kinnitasin. Õmbluse varjamiseks kinnitasin sinna kohale roosadest pärlitest peiterea.

Lõpuks kinnitasin kõrvarõnga konksud ning ajasin servadesse tumesiniste pärlite (võtsin ühe pistekorraga 2 pärlit nõelale) rea.

Sellised platakad siis :-)
Foto on veidi petlik, sest tegelikult on must kangas ikkagi must ja tikand sellele üsna erk.

Järjekordne hiidkaelakee, seekord ristpistes!

Ma olen tähele pannud et mulle tekib viimasel ajal sahtlisse järjest ühesuguse ideega kaelaehteid - selliseid jästi suuri ja värvilisi ehk pudipõllelaadseid tooteid, nagu ma ise neid nimetan.
Kõigepealt ma sattusin hoogu selle vikerkaarevärvilise soutache-teemalise kaelaehtega, siis läks natuke aega mööda kuni ma Grossglockneri kividest järjekordse asja tegin ning viimane "pudipõll" oli see pärlitega tikitud mandala-kaunitar.
Aga kus on, sinna tuleb juurde. Saatanlik Pinterest ventileerib aina uusi ja uusi ideesid ning minul ei jää muud üle kui alistuda ja järjekordne asi ära proovida.
Nüüd võtsin ma keset kõige kiiremat uurimustöö kirjutamise perioodi ette veel ühe suurteose valmistamise. Tõsi küll, see valmis jupphaaval - eile natuke, täna natuke, homme natuke... Hoidis ml kenasti ajud töökorras ja juhtme koos, kui ma seda kirjatükki vormistasin.
Täna aga sain lõpuks valmis ja panin asjale punkti.


Algne idee pärineb ühest Pinterstis nähtud pärlitega tikitud kaelakeest, aga et ma veel sellist pärlitikandit pole jõudnud ära õppida (puhas laiskus, ma ütleks!), siis otsustasin enda töös katsetada hoopis vana head tuttavat ja lihtsat ristipistetikandit.

Esmalt leidsin ühe lihtsa ja väheste värvidega roosimotiivi. Edaspidise töö mõttes oli ka oluline, et kujutisel ei oleks eriti palju nurki, nukke ja väikseid detaile.
Tikkisin roosi tavalisele veneaegsele jute-riidele. See on parem variant kui kaasaegne jute-riie, sest sellel on suuremad augud ning selle lõimeniidid on lihtsamini harutatavad. Mulle tundub et uueaegsetel jute-kangastel, vähe sellest et need on mingite supertillukeste aukudega nüüd, lõimeniidid mingi lollaka liimiga kinni liimitud.

Kui roos oli valmis, lõikasin selle kangast välja. Servadesse jätsin ca 2,5 cm kangavaru.

Roos sai tikitud peenikese 3-kordse akrüüllõnga ja mulineeniidiga. Ometi jäi valget kangast pistete vahetl näha. Selle vältimiseks tikkisin pärast seda kui muster valmis oli, pistete servad ka veel horisontaalselt ja vertiaalselt üle (pildil alumised read). Nii peitsin ka pisteservade vahelt paistva valge aluskanga ära

Siis harutasin lõimeniidid ettevaatlikult kuni tikandini lahti. Kimp-haaval keerasin lõimed töö tagumise külje vastu ja õmblesin kinni. Pikemad otsad lõikasin ära.

Sellel pildil on näha, kuidas peidetud lõimeniitidega motiiv eestpoolt välja nägi.
Eesmärk oli roos kujundina justkui "välja lõigata" kangast.

Selguse mõttes vel kord, et kuidas lõimede peitmine töö tagaküljel välja nägi.

Kui lõimed olid peidetud, siis võtsin atlasskanga, panin motiivi selle peale, märkisin pliiatsiga kujundi kangale ja lõikasin välja. Äärtesse jätsin ca 7-8 mm varu, kuhu sisse lõikasin teravaotsaliste käärideva väikesed naksud.



Kinnitasin kanga nööpnõeltega tikitud motiivi külge. Siis keerasin kanga servad motiivi ääri pidi sissepoole ja õmblesin atlassi üleäärepistetega roosi külge kinni.

Äärte fikseerimiseks ja eelmise etapi üleäärepistete varjamiseks õmblesin serva külge mustadest seemnepärlitest äärise. Võtsin korraga 2 pärlit, nii et need katsid ääre kenasti ära.




Kui olin suure roosi ära õmmelnud, siis otsisin sellest väiksema roosiõie motiivi ning joonistasin kohe selle mustr ka peegelpildis. Tikkisin kaks väiksemat roosiõit ja kordasin nende puhul samu tegevusi.

Kinnitasin õied teine teisele poole keskset motiivi. Lisaks tegin veel kaks paari lehti, mis samuti peegelpildis mustritega olid.
Selle lehe-idee andis mulle hea sõbranna Kayre, kui ma niiöelda "loomingulisse ummikusse" jooksin teemal - kuidas kaelakeeketisa teha...


Lõppkokkuvõttes sain siis valmis sellise iluasja:

100% kindel, et sellist pole kellelgi teisel.

Nüüd vist tundub, et teen pudipõllelaadsete ehete tootmises vahepeal pausi ja nokitsen mõned muud pisikesed vidinad valmis.
Juhul muidugi, kui aega tekib. Sest ega kool pole veel lõppenud ja kevadised eksamid on alles ees....

Pöörane pärlimandala

Üks on selge mis selge - Pinteresti on internetijumal kõikidele kästöölistele nii põrguks kui paradiisiks ühekorraga välja mõelnud. Sinna eksides võib inimene ju täiesti aru peast kaotada.
Mina eksisin ka üksõhtul täiesti pahaaimamatult sinna (jälle) ära, nii et istusin lõpuks kella 3-ni öösel üleval ja nokitsesin oma vastalustatud projekti kallal.
Kuna ma enamjaolt ühevärvilisi riideid kannan, siis peavad mu ehted sellevõrra värvilisemad olema. Eelmine suuremat sorti kaelakee on endale juba tükk aega sama hullu seltsilist oodanud ja nüüd ma selle siis leidsin!  

Kuna plaan nägi ette pärlimustri tikkimise tumedale aluskangale, siis tuiskasin hilja õhtul mööda majapidamist ringi ja otsisin paaniliselt musta villast riidejuppi. Lappasin kaste ja karpe kinni ja lahti, sest ega ma ju enam pärast kolimist ei mäleta, kuhu ma mingi konkreetse kangajupi ladustasin :-). 

Kui leidsin, siis võtsin valge markeri ja veinipokaali ning joonestasin kangale pokaalipõhja suurused ringid.

Üritasin mingit mustrit ka juba mõttes luua, aga etteruttavalt võin öelda et tegelikult läks ikka jälle nii nagu alati - et lõpptulemus kujunes töö käigus ja täiesti suvaliselt.

Kui muster oli valmis, siis .... avastasin enda õuduseks, et kogu mu pärliladu on Tarekesse jäänud ja linnas on ainult mingid katkised ehtejupid, mida ma juba ammu olin plaaninud laiali lammutada ja pärlid ära korjata, ning kunagi lapsepõlves (!) Laurale kingitud DIY komplektike.
Noh, aga parem ikka kui mitte midagi.
Selleks õhtuks nendest piisas ja asi hakkas juba paari tunni pärast esimest ilmet võtma.

Kui asi nagu juba valmis oli, siis lõikasin töö kontuure järgides kangast välja ja jätsin servadesse ainult ca 3-4 mm laiuse äär. Edasi otsisin oma kangalaost ühe võimalikult jäiga koega kangajupi ja õmblesin selle veel pärlitööle taha toeks. Nimelt olid paar ketast üsna kummis, kuna tiheda õmbluse ja pärlite rohkuse pärast kooldus kangas kumeraks. Jäiga kanga (siin pildil valge) lõikasin samuti töö kontuure järgides parajaks.

Töö tagumisele poolele kleepisin liimiga voodrikanga, aga ütlen kohe et tegin vea ja kasutasin PVA-d. Ärge seda järgi tehke, sest see liim jätab voodrikangale jäljed. Õnneks panin ainult paar tilka liimi et voodrikangast vajalikul määral fikseerida, aga siiski.

Esmalt õmblesin voorikanga ja villase kanga tavalise üleääreõmblusega üksteise külge ja siis viimistlesin servad mustade helmestega. Võtsin iga nõelatäiega 3 musta pärlit korraga ja tõmbasin niidi läbi kõige äärmise pärlirea, nii et mustad servapärlid kinnitusid nii kangaääre kui servmise pärlirea külge.
Kinnituseks õmblesin mõlemale poolele üles musta atlasspaela.




Valminud mandalamustritega pööraselt kirev kaelaehe näeb selline välja. Musta sviitri peal näeb väga hea välja :-). Muide, punase peal ka!

Järgmine plaan ei ole muide üldse kaugel ja küpseb mul peas juba nii et susiseb. Aga enne pean ma jälle kooliasjadega tegelema, siis kunagi suve hakul ehk jõuan järgmise projektini ka.
Igatahes näeb see siis umbes-täpselt midagi sellelaadset välja.... Jällegi Pinteresti leid, ma ütlen. Ma pean veel natuke uurima lähemalt, kuidas see tehtud on, aga ära ma selle asja igatahes teen!

Monki sündroomiga* Harakas

Et mul see blogi siin vahepeal tolmulestade käes hõredaks ei kuluks, enne kui suve hakul uue hoo jälle sisse saan kirjutamisele, siis mõtlesin et tulen vahepeal natuke tuulutan teist.
Ütlen küll et ega mul viimasel paaril aastal septembrist juuni alguseni midagi ei valmi, millest siia kirjutada võiks, aga üht-teist ikka sünnib küll.

Kuna ma vahepeal olen muuhulgas jõudnud kolida, siis olen pidanud mõnedele seni elamises harjumuspäraselt paigutatud asjale uue asukoha leidma, mis mugav ja käepärane oleks. Muuhulgas jäi uues kohas ripakile minu harakakogu ehk kõiksugused ehtevidinad. Vanas kohas rippusid kõik mu kaelakeed läbisegi seinalambi jala küljes ja kõrvarõngad-sõrmused-muud vidinad olid paigutatud erinevatesse karpidesse peeglilaual (kust nad alailma ära kadusid), aga nüüd on mul nende paigutamiseks terve kummutisahtel. Ja kohe ärkas minu sisemine süsteemiinsener ning hakkas toimetama. Karbid, karbikesed ja kõrvaklapijuhtmena sõlmes olev kaelakeepusa kadusid ning nende asemele asusid Süsteem, Kord ja Praktilisus.

Aga kui kõik algusest peale ära rääkida, siis alustasin sellest et ostsin kunstipoest suure tahvli paksu kartongi. Lisaks korjasin maja pealt kokku kõik teised pildil olevad tööriistad ja abivahendid: hariliku pliiatsi, joonlauad, svammi ja tapeedinoa.
Kõigepealt mõõtsin oma sahtli sisemuse ära, märkisin vajalikud mõõdud kartongile ja lõikasin vajaliku pikkuse ning laiusega papist ribad.
Ribadele mõõtsin kindlate vahemaade tagant väikesed täkked ja lõikasin ribadele 1/2 laiuses krammid sisse.  Nõudepesu svammi karedamat poolt kasutasin peenikese liivapaberi asemel, et paberinoaga lõigatud papi servasid lihvida, kust vaja.
Kui olin kõik krammid ära lõiganud, sain pikkuseribad ja laiuseribad omavahel kokku panna ja moodustus selline sõrestik.
Sahtli põhja raamistik tuli sügavam (5 cm), selle peal edasi-tagasi sõitva karbikaane sisse tehtu aga madalam (2,5 cm).

Lõpptulemusena sai iga kaelakee endale oma pesa ja veerand sahtlit jäi veel varuks tühja maad ka.

Kaelakeede pesad

Kõrvarõngad on ka nüüd kõik omaette tubades ja loodan et siit nad enam ükshaaval putku ei pane ja ära ei kao.

Kaleakeede pesa peal liigub karbikaane sisse tehtud kõrvarõngaste pesa.

Kes tahab, teeb järele.

___________________________________
Monk - Adrian Monk on samanimelise telesarja ("Monk") peategelane, kelle karakterit iseloomustab muuhulgas vastupandamatu vajadus asju korrastada ja süstematiseerida.

Heegeldatud äärepitsid

Käesolevat postitust ajendas mind kirjutama kurb tõsisasi et ma jälle kord, selleks et ühte konkreetset käsitööprojekti ellu viia, pidin "külapealt" abi otsima.

Juba ammu pole mingi saladus et mina ja heegeldamine on nagu kaks paralleelset sirget geomeetrias, mis küll kulgevad ühel tasapinnal ja kõrvuti, aga ei kohtu mitte kunagi.
Abivahendiga punumine on enim, mis mind selle suurepärase käsitööliigiga seob.

See kõik ei tähenda aga, et ma heegeldamist kui käsitöökunsti ei hindaks või et see mulle ei meeldiks. Vastupidi, ma tõsimeeli kadestan inimesi, kes selle veidra konkspulga abil igasuguseid imelisi esemeid moodustavad.

Märkimaks minu helerohelistes kadedustoonides lugupidamist oskajate heegeldajate suhtes jagan siia mõned minu meelest üleägedad mustrid, mis soovi korral võib järgi teha. Ei pea vist lisama et tegemist on internetiavarustest leitud materjaliga ja mina ise ei ole neist mitte ühtegi isegi mitte katsetanud.
Ma vist ei pea isegi ütlema, et ma ei saa nendest skeemidest eriti aru. Mingid sambad ja õhksilmused ja nupud ...

Tee ise lihtne kingikarp

Kõige lihtsam viis väikesemõõduliste kingituste (näiteks hõbedast ehteasjade, nagu antud juhul) pakkimiseks on kahtlemata minna poodi ja osta selleks sobivas suuruses kott või karp. Aga masstooted pole teadupärast minu valik ja kui ma sellel teemal siin juba sõna võtan, siis ilmselgelt ei taha ma rääkida sellest, kuidas ma Selverist või Jyskist ägeda muhumustrilise pakendi ostsin.
Küll aga pean ma alustama selles, et tooriku leidsin ma tõepoolest Tiimarist. Juba jupp aega tagasi. Ma olen varemgi öelnud et ma olen nagu mäger või koopaorav, kes endale igasugust nänni koju korjab mõttega "ehk läheb tarvis". No läkski jälle tarvis. Sellist väikest, paraja mõõduga ümmargust kartongist karpi.

Lisaks karbitoorikule osutusid hädavajalikuks kõik Väikepealiku vildikad, mis ma majapidamisest leida suutsin. Eriti tähtis on, et oleks olemas üks väga hea ja tugeva musta tindiga peenike marker. Mina kasutasin seda veekindlat markerit, millega CD-de peale saab kirjutada.

Ja siis pole vaja edasi muud teha kui lasta fantaasial voolata. Kes tunneb et endal mõte kohe ei jookse, võib ammutada inspiratsiooni mõne mandalateemalise kodulehe pealt. Näiteks siit.
http://www.colormandala.com/
Oluline on kasutada võimalikult palju värve ja detaile.

Mina hakkasin niisama ühest servast peale ja vaatasin, mis välja tuleb.
Tuli selline:

Karbi sisse lõikasin ümmarguse tüki kardinatülli. Määrisin põhja liimiga kokku ning voltisin tülli sinna külge kinni, et see karbis kinni püsiks ja välja ei pressiks.    
Karbi kaane värvisin seest samuti ära ning kirjutasin sinna ka väikese tsitaadi kingi saajale:

"Merd ei ületata lihtsalt kaldal seistes ja vett vahtides"
                                              Rabindranath Tagore