Osad on juba valmis ja sinna kohale jõudnud, kuhu nad sattuma pidid, mõned ootavad veel üleandmist ja praegu tundub, et üsna mitu tükki on lähitulevikus valmimas ka selliseid, mis alles hakkavad oma inimest otsima.
Aga näidata ja rääkida saan muidugi siin ainult nendest, mis juba valmis saanud.
Olen püüdnud ise oma ehetele reklaamplakatiks olla ja kannan erinevaid vidinaid iga päev. Ühes toredas seltskonnas jäi kellegi pilk peatuma minu valge-kuldsel liblikaprossil ja sellest kohtumisest sündis veidi aega hiljem selline valge-kuldse liblikaga kaelakee ning samas komplektis kõrvarõngad.
Loodan, et kandja nende üle siirast rõõmu tunneb.
Minu enda jaoks oli see jälle üks idee edasi, sest siiani olen teinud vaid liblikatega prosse. Nüüd ilmselt on aeg seda tava veidi laiendada ja teha suveks veel mõned kaelakeed. :-)
2. Komplekt nagu Rio karneval
See komplekt sündis nii jooksupealt, sest mu tordimeistrist õeraasul oli sünnipäev ja on ju iseenesest mõistetav, et kui tema kingib pereliikmetele sünnipäevadeks torte, siis mina teen ehteid :-)
Mulle täiega meeldis seda komplekti teha, sest ma sain siin täiega "hullu panna", nagu ma ise ütlen. Ehk siis värve ja rohkem.
Mul on selliseid südamikke veel alles paar tükki ja nüüd ma tean, mis nendest kohevarsti valmima hakkab!
3. Lilla- ja mustakirju lind_ pross
Selle pildi taustavärv on seepärast niisugune kummaline, et ma unustasin linnukese enne üleandmist ise pildi peale püüda ja palusin seda juba uuel omanikul teha.
Tuli siis sellise nimetu värviga taustal. Kahjuks ei soosi see toon lillade detailide esiletoomist, seega tuleb seekord mind lihtsalt sõnast uskuda - linnu tiivad ja saba on vägagi lillad :-)
Lisaks helmestele kasutasin ka veidi organzapaela ja natuke metallikut mulineeniiti.
4. Sinise- ja mustakirju lind_pross
Ehkki piltidel näivad võrdsetena, on see sinine iludus jupp maad kogukam kui eelmise pildi lilla suleline.
Siin olen lisaks helmestele kasutanud sinist sametkangast.
Mõtlesin siin suurejooneliselt ka Eesti100 raames mingeid tooteid arendada, aga tundub et rahvuslikkuse muusa on sel korral teiste käsitöötegijatega hõivatud ning minu juurde ei jõua. Seega on hiigelplaan siiamaani päädinud mõne paari kõrvarõngastega ja nüüd lisanduvad siis neile pisikesed, peaaegu nööbisuurused prossid.
Eestlasi tundes saab suur eufooria neil üsna varsti pärast pidustusi otsa ja siis ei viitsi keegi enam mingeid rahvusvärvides südameid ja lillekesi kanda. Iga-aastane tõend selle kohta on need imeilusad veteranide toetuseks müüdavad sinililled, mis esimese paari kampaanianädala jooksul kõigil rinnas siravad, aga siis kodus kuhugi sahtlipõhja ära kaovad.
Sellised väikesed prossikesed võiksid aga aastaringselt kusagil pintsaku või kleidi küljes olla, ilma et eriti silma torkaksid. Kõige väiksem (ülemine keskel) on kõigest 2 cm diameetriga, teised kaks 3 ja 3,5 cm. Peaaegu nagu nööbid või nii.
Ja lõpuks väike vihje nendest mõtetest (no, vähemalt kolmest mõttest), mis mul lähiajal to do listis kibelevad oma järjekorda oodates.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar