neljapäev, 1. mai 2014

Ehk-läheb-tarvis - juhtudeks soetatud asjad... mõnikord lähebki tarvis!

Terekest jälle üle pika aja.
Täna ma esitlen ühte järjekordset hullu ideed mis mulle pähe tuli ja vastan kahele, ilmselt väga paljude inimeste meeli vaevavale küsimusele:
1. Kuhu kaob poes raha, mida sa ei plaaninud kulutada?
2. Miks on oluline koguda pealtnäha kasutut träni? :-)
Aga alustame keskelt.
Sattusin mina nimelt möödunud aasta detsembrikuus korraks Espaki ehituskaupade kauplusse. Ma ei mäleta ja pole ka oluline, mida täpselt ma sealt tol korral jälle osta plaanisin, aga tänase loo seisukohast on oluline see, et leidsin poest terve euroalusetäie õhukesest kase(!)vineerist tehtud karpe. Vaid jumal ise ja karbitegija teavad, mis eesmärgil need tegelikult valmistatud olid, aga mulle tundusid need karbid ootamatute ideede mõttes vägagi suure potentsiaaliga. Lihtsamalt seletades - mulle näis et nende karpidega peaks saama üht-teist üsna huvitavat peale hakata, kui vaid õige idee ära oodata. Tehtud-mõeldud-kolm karpi ostetud.
Jäid Tarekesse ideed ja rakendust ootama. Kössitasid mul remonditoa seina ääres, sihukesed kahvatud ja haledad.
Unustasin nad vahepeal juba täitsa ära, kuni ühel päeval küsis Väikepealik, kas ta nendesse mingit oma järjekordset mõttetut nodi (a la kohutavalt olulised paberitükid, pliiatsid, paar pärlit, mõned sendid ja muu taoline) paigutada ei võiks. Muidugi ei võinud!, sest just sel hetkel tekkis mul idee mida nendega peale hakata.
Mäletatavasti peitisin ma mõni aeg tagasi Väikepealiku toas ühe kapi kollaseks. Kuna mul seda kollast peitsi veel terve hulk alles on (sest üks kummut ootab veel samasugust saatust), siis otsustasin kasutud karbitoorikud sellega üle tõmmata. Esmalt tuli need muidugi natuke liivapaberiga üle käia, sest olgem ausad, need olid ikka pisut "ülejala" tehtud - vineer oli kohati päris hatune ja pinnuline. Mis muidugi karpide hinda arvestades ei olnud midagi imestamisväärset. Kui ma nüüd hästi meenutan, siis ma arvan et ühe karbi hind jäi sinna kuskile 1-2 euro vahele.
Ühesõnaga, lihvisin karbid siledaks ja tõmbasin peitsiga üle.
Peitsitud karp sai siis selline kollane

Peitsi toon: safrankollane. Juhuks kui keegi peaks endale kah kollast kappi või karpi tahtma :-D
 
Edasi kogusin internetiavarustest veidike tarkust ja leidsin, et minu mõne aasta tagusest maalimise hobist säilinud akrüülvärvid sobivad suurepäraselt ka puidu peale maalimiseks. Jäidki teised mul omal ajal kuidagi ripakile ja kasutamata, sest ma läksin maalimistehnikas üsna kiiresti õlivärvide peale üle. Aga egas´ midagi. Korjasin siis maja pealt oma pintslid ja värvid jälle kokku. Paar värvituubi olid küll jäädavalt ja igaveseks ära kuivanud, aga üldjoontes oli olukord üsna lootustandev.
Olukord on lootustandev!
Mustri kavand karbi kaanel












Edasi oli juba lihtne. Joonistasin hariliku pliiatsiga karbile mustri peale ja värvisin ära.  
Ahjaa, karp sai mõeldud ehete paigutamiseks, mistõttu ma olin sunnitud minema ja ostma endale Vunderist tugevat 2-mm paksust kartongi. Lõikasin sellest karbile sisse sellised lahtrid, milledesse saab siis ehteid ükshaaval paigutada, nii et need ühte suurde puntrasse ei jää. Kuna karpi on kavas tulevikus päris palju kasutama hakata, siis ostsin sealtsamast Vunderist ka akrüülvärvide kaitseks spetsiaalse siidmati spreilaki, millega ma karbi üle piserdasin. No et värvid püsiksid.  
Lakk siis selline:
Akrüülvärvide kinnitamiseks spreilakk











                                                                                                                           
Karp maalituna näeb siis selline välja
Lahtrid ehete paigutamiseks
Sedaviisi siis. 
Aga tulles loo alguses mainitud küsimuste juurde siis
1. Raha kaob selliste asjade peale, millele otsa vaadates hakkab kuklas "ideelabori" osakonnas teatav häirekell tööle ja lõugab: OSTA KOHE ÄRA, sest kui sul pärast idee tekib ja siis vajalikku toorikut ei ole, kirud sa ennast aegade lõpuni. 
Käsitöötegijad ja muidu loomingulised inimesed saavad sellest siin aru, eksole :-). Alati juhtub et kusagil kangapoes hakkab silma mõni naljakas nööp või omapärane kangas, käsitööpoes huvitav lõng või helmes. Need tuleb kindlapeale ära osta! Selsamal hetkel, sest Murphy seadus käsitööalaste ideede kohta ütleb:
* Head ideed tulevad ainult nende asjade kohta, mille te ostmata jätsite.
Ja Murphy käsitööalaste ideede seaduse rakendusseadus ütleb:
* Hiljem tagasi poodi puuduvat asja ostma minnes müüdi selle viimane eksemplar just tund aega enne teie saabumist maha. 

Ja vastus teisele küsimusele, miks peaks inimene endale pealtnäha kasutut träni koju koguma - sest üldjuhul läheb seda tarvis just siis, kui sa seda kõige vähem oodata oskad. Näiteks - kas ma jõulude eel vähe olen ennast siunanud kõikide nende metsa jäänud kändude, okste ja käbide pärast, mida ma sel hetkel lihtsalt ei viitsinud koju vedada kuuri alla? 
Ja kas seesama ehtekarp oleks kunagi valmis saanud, kui ma poleks keset detsembrikuud endale koju kolme pealtnäha täiesti mõttetut vineerist karbitoorikut ostnud? 

Tänaseks kõik :-) 



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar