Sigriti kampsun

Mul on töö juures kolleeg ja hea sõber Sigrit, kellega meid ühendab armastus värvide, isikupäraste riiete ja käsitöö vastu. Tema on supervinge kuduja ja heegeldaja, mina teen ka ... asju. :-)
Hiljuti palus ta, et ma ühe tema kootud kampsuni natuke elavamaks tuuniksin, kuna selline peenike pitsi- ja pärlitöö ei olevat tema cup of tea. Loomulikult olin nõus.
Kampsun oli imeilus ja ma mõtlesin kohe tükk aega, kuidas seda niimoodi kaunistada, et asja mitte ära rikkuda ja ülevõlli keerates mingiks turuletil müüdava litritega mohäärmonstrumi taoliseks muuta. Kampsunite ja pärlitega on alati see oht et ei saa õigel hetkel pidama ja pärast näeb kallis asi välja nagu mustlase kasukas.
Kuna mulle oli kunagisest vestlusest meelde jänud, et Sigrit pitsist detaile armastab ja võimalusel igale oma kampsunile-jakile mingi sellise detaili külge poogib, siis oli mul ka esimene mõte, et pitsist väike äär tuleb selgi korral.
Õige ja sobiva pitsi leidmine oli isegi Karnaluksi kosmiliselt suurest tootevalikust päris paras väljakutse. Lõpuks leidsin kusagilt teiste pitsipoognate vahelt selle ühe ja ainukese sobiva.
Hakkasin siis vaatama ja katsetama, mida, kuidas, kui palju ja kuhu panna.

Nii näeb välja loominguline kaos :-) 

Kuna Sigrit ka prosse armastab, siis otsustasin, et teen ühele poole kaunistuseks hoopis prossi. Selle saab selleks ajaks ära võtta, kui kampsunit pesta vaja on. Kuna ma juba terve igaviku pole ühtegi soutache-stiilis asja teinud, siis tuletasin nüüd selle tehnika jälle meelde. 

Muud detailid kampsunil tulid sellised:

Vasak hõlm - toon-toonis pärlitega kinnitatud lehedetailid

Parem hõlm - pross, lehedetailid ja kroogitud pitsääris

Kampsun tervikuna siis nägi lõpuks välja selline ja mul on väga hea meel, et see ka Sigritile meeldis.